«Venekeelse sisemise asjaajamise seadustamine, ilma et oleks tagatud eestikeelne asjaajamine, viiks eesti keele väljatõrjumiseni linna asjaajamisest,» teatas haridus- ja teadusministeerium vastuseks Narva linnavolikogu mai lõpus tehtud pöördumisele. 

Samuti vähendaks see ministeeriumi hinnangul linnaametnike näiteks koolijuhtide ja pedagoogide eesti keele õppe motivatsiooni.

Ministeeriumi esindaja ütles BNSile, et asjakohane ei ole pöördumises väljendatud mure vähemusrahvusesse kuuluvate isikute õiguse pärast kasutada oma keelt era- ja avalikus elus.

Ministeerium selgitas, et haldusmenetluse seaduse vastuvõtmisega täiendati keeleseaduse 8. paragrahvi uute lõigetega, mis lubavad kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusega suhtlemisel poolte kokkuleppel peale eesti keele ka teisi keeli.

«Sellega on tagatud eesti keelt mittevaldavate isikute suhtlemine neile sobivas keeles,» kirjutasid haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Narva linnavolikogule.

Narva linnavolikogu taotluses tehti ettepanek algatada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine, mis võimaldaks volikogul viia läbi istungeid ka vene keeles.

Varasem seaduse redaktsioon ei reguleerinud istungite keelt, kuid 2002. aasta sügisel jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt toimuvad volikogu ja valitsuse istungid eesti keeles.

Narva praegust keeleolukorda arvestades võib selle täitmine ministeeriumi hinnangul olla võimalik ainult vormiliselt.

Samas leidis haridus- ja teadusministeerium, et otsuse vähemuskeelse enamusega omavalitsuse volikogu istungite suulise keelekasutuse kohta võiks jätta volikogu pädevusse.

Seaduses tuleks sätestada õigusaktide, istungite protokollide ja otsuste eestikeelse avalikustamise kohustus ning kohustus tagada muus keeles peetavate ettekannete ja sõnavõttude tõlge eesti keelde.

Ministeerium nentis ühtlasi, et Narvas ei ole praegu selge, kuidas kavatsetakse tagada eesti keele kui esimese ajaajamiskeele paralleelne kasutus.

Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin teatas BNSile, et ministeeriumi seisukoht suulise keelekasutuse kohta on tervitatav.

«See on just see, mida oleme oma pöördumisega taotlenud,» ütles Stalnuhhin. Ta lisas, et juba aastaid toimub kogu dokumentatsiooni vormistamine Narvas riigikeeles.

«Seetõttu võin väita, et kõik, mida soovisime oma pöördumisega saavutada, anda võimalus Narva linnavolikogule ise endale vabalt valida suuliste esinemiste keel, on saavutatud,» rääkis ta.

Kui valitsus kiidab Stalnuhhini sõnul heaks vastavad parandusettepanekud keeleseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, on kogu probleem lahendatud.

Narva linnavolikogu on vene keelele asjaajamiskeele õigusi nõudnud kolmel korral, 1995. aasta aprillis ja 2002. aasta novembris. Ka siis ei leidnud ettepanek toetust.

Ajakirjanduse andmetel peab Narva linnavolikogu topeltistungeid: esimene on mitteametlik ja toimub vene keeles, seal arutatakse peamisi otsuseid. Eestikeelsel istungil vormistatakse otsused vaid ametlikult.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5