|
«Uurides kahe terroritõrjekampaania kogemusi
Põhja-Kaukaasias (Tšetšeenia sõjad), koalitsioonivägede operatsioone
Afganistanis sai selgeks, et relvastatud võitluse vormid, lahingutehnika
võimalused on viimase 20 aastaga muutunud,» ütles Kolmakov Moskvas
ajakirjanikele.
«Aga meie vägede ettevalmistus jäi 1960.-1970. aastate
tasemele. Mõningaid korrektiive tehti pärast Afganistani sõda,» märkis ta.
Kindrali sõnul oli Vene vägede ettevalmistuse tase viimase
ajani sisuliselt muutumatu, vastates 20. sajandi reaalsusele.
«Selline olukord sundis välja töötama uut lahingulise
ettevalmistuse süsteemi, mis peab täiel määral arvesse võtma mitte ainult meie,
vaid ka välismaise kogemuse,» viitas ta.
Kindral märkis, et aastasele ajateenistusele ülemineku tõttu
peab kaitseministeerium kindlustama noorte kvaliteetsema koolituse. Muu hulgas
on selleks kavas käivitada teenistuseelne ettevalmistus ühiskondlike
organisatsioonide, näiteks Venemaa kaitse-spordi-tehnikaühingu (ROSTO) abil.
Kolmakovi hinnangul on Vene relvajõudude seisund praegusel
hetkel rahuldaval tasemel.
«On polkusid, kus see tase on kõrgem, ent relvajõududes
tervikuna näeb olukord tegelikkuses välja just nii. Sõjaväelaste ettevalmistuse
tase on madal,» märkis ta.
Kindral täpsustas, et heaks peetakse olukorda
Põhja-Kaukaasia ja Kaug-Ida sõjaväeringkondades, strateegilistes raketivägedes.
«Ülejäänud ringkonnad ja väed (laevastikud) said hindeks
rahuldava, aga Balti laevastik mitterahuldava,» selgitas ta.
Kolmakovi sõnul tähendab see seda, et sel aastal pühendab
kaitseministeerium eritähelepanu sõjaväelaste füüsilisele ettevalmistusele. Muu
hulgas töötatakse välja sihtprogrammi spordikomplekside rajamiseks väeosadesse.
«Töötatakse välja tüüpspordikompleksid erineva arvukusega
väeosade jaoks,» sõnas ta.
Dagestanis ja Karatšai-Tšerkessias asuvate mägibrigaadide
ettevalmistusest kõneldes märkis Kolmakov, et neis pööratakse peatähelepanu
mägedes suusatamise ja matkamise oskustele.
|
