|
Tema hinnangul pole eelmainitu ja muud 1939. ja 1940. aasta sündmused üheselt
hinnatavad.
«Selge peaks küll olema, et praegu oleks meie arvates palju parem, kui Päts
oleks keeldunud talle ette pandud paberitele alla kirjutamast 1940. aastal.
Kuidas nägi aga asi välja Pätsi horisondilt?» küsib Reinans.
«On mitmeid tunnistusi, et Päts oli veendunud peatsest Saksamaa rünnakust
Nõukogude Liidule ja sellest, et sakslased okupeerivad kiiresti Eesti. Temale
kui juristile pidi olema oluline, et sakslased okupeeriks iseseisva riigi, mitte
Nõukogude Liidu osa.»
Reinansi väitel oli toona tähtis mõned kuud vähemalt vormiliselt iseseisva
riigina üle elada.
«Ja isegi kui Päts andis presidendivõimu üle Varesele, jäi Eesti vormiliselt
iseseisvaks. Eesti jätkuvat iseseisvust kinnitasid ka Nõukogude Liidu esindajad
ja ilmselt uskusid seda nn juunikommunistid,» kirjutab Reinans.
Tema sõnul on praegu teada, et Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule tuli pool
aastat Pätsi ennustatust hiljem ja Eesti «liitumine» Nõukogude Liiduga
arvestatust varem ehk juba augustis 1940, misläbi saab öelda, et Päts käitus
valesti.
«Aga seda Päts ei võinud teada ja ei ole põhjust talle selle pärast
pahatahtlikku käitumist omistada.»
Ajaloolane Jaak Valge esines eelmise nädala alguses konverentsil kõnega,
milles tõstatas taas küsimuse, kas Päts kooskõlastas 1934. aasta riigipöörde
Nõukogude Liiduga.
Valge vastas küsimusele eitavalt, seades nii kahtluse alla teise sama teemat
uurinud ajaloolase, Magnus Ilmjärve väited.
Valge on öelnud ajakirjanduses, et tema eesmärk ei olnud õigustada oma
uurimusega Pätsi 1934. aasta riigipööret ning käitumist 1939. ja 1940.
aastal. |
