Kuigi Eestis on enim kõrgharidusega arvutivõhikuid – 24 protsenti Euroopa keskmise 11 protsendi vastu – tõi uuring välja selle, et ülejäänud kõrgharitud eestlaste arvutioskus on parem kui ELis keskmiselt. Arvutioskust uuris Eurostat nii, et küsis, kas osatakse kasutada arvutihiirt programmi avamiseks, kopeerida faile või kausta, kopeerida teksti, teha lihtsaid aritmeetilisi tehteid, pakkida faile kokku ja programmeerida. Kui inimene ei osanud ühtegi asja, loeti tema arvutioskus puudulikuks. Need aga, kes oskasid kuuest viit või kõiki tegevusi, on Eurostati silmis kõrgtasemel arvutioskusega. Põlvkondade vahe IT Kolledži õppejõud Linnar Viik tunnistas, et arvuti ja interneti kasutamine jookseb Eestis põlvkondade piire mööda. «Vanemate inimeste kaasamine infoühiskonda pole eriti õnnestunud,» tõdes ta. Üle 40-aastased, kellel pole kõrgkoolis olnud vaja arvutioskust omandada ja kellel pole ka tööl arvutit tarvis, ei ole Viigi sõnul seda kasutama õppinud kas majanduslike võimaluste või motivatsiooni puudumise tõttu. «See on korrelatsioonis Emori ja ka Euroopa uuringutega, mille järgi on just 40–45-aastased piiriks, kus langeb järsult interneti kasutatavus,» lausus Viik. Viigi sõnul on selle üheks põhjuseks Eesti majanduse struktuur. «Ehk teisisõnu, selliseid töökohti, mis nõuaks arvutikasutamise oskust just vanemate inimeste seas, on meil suhteliselt vähe,» selgitas ta. Teiseks ei ole tema hinnangul riik eriti omalt poolt täiendkoolitusse panustanud, samas kui Taani ja Rootsi on viimased viis aastat arendanud elukestvat õpet. «Eestis on küll sellest palju räägitud, aga tegudeni pole jõutud,» lisas Eesti IT-guru. Viigi sõnul on arvutikasutamise käimatõmbamise positiivseimaks näiteks Eestis kaks aastat tagasi «Vaata maailma» kampaania raames läbi viidud 100 000 inimese arvutikoolitus. «Selle mõju oleks pidanud ka uuringus kajastuma, paraku seda näha ei ole,» nentis Viik. Statistika viga? Samas kahtles Viik statistikas, sest Eesti haritud inimesed ei tohiks tema sõnul Euroopas viimasel kohal olla. «Aga ma pole näinud ühtegi Euroopa riiki, kes ei oleks üllatunud nende kohta käivatest Eurostati andmetest,» selgitas ta. Haridusministeeriumi teabeosakonna konsultant Aire Koik rõhutas, et arvestada tuleks sedagi, et Eestis on vanemaealiste hulgas kõrgharituid rohkem kui ELis keskmiselt. «Kuid täiskasvanuhariduses on meil veel arenguruumi. Võrreldes arenenud riikidega pole meie ühiskonnas eakad inimesed piisavalt aktiivsesse ellu kaasa haaratud,» nentis Koik. Samas võib mängus olla ka valim. «Eurostati uuringutes
võetakse aluseks suurriikide andmed ning võib juhtuda, et Eestis kaasatakse
uuringusse vähe inimesi,» selgitas Koik. |
