Taani riik on alustanud ulatuslikku kampaaniat, et
värvata tipptasemel spetsialiste ja teadlasi Eestist, Lätist, Leedust, Poolast,
Saksamaalt ja Rootsist, luues tööle tulijaile soodsad
tingimused.
See on ohusignaal Eestile, sest tööjõupuudus pole siin kaugeltki võõrsõna. Hirm selle ees, et kõige helgemad pead piiri taha parema elu peale minema kipuvad, on Euroopa Liiduga ühinemisest alates üha reaalsemaks muutunud.
Mida siis teha? Ega muud midagi kui astuda samalaadsed sammud, ikka selleks, et Eestist ära ei mindaks, et oleks võimalik haridust saada ja oma hariduse kohast head töökohta leida, et töötingimused oleksid head ja riik areneks edasi mitte ajutiselt, odava tööjõu arvel, vaid tippspetsialistide oskuste ja teadmiste toel.
Oskajad ja teadjad on hinnas igal pool, juba aastaid on kõige targemaid enda poole meelitanud näiteks USA.
Euroopa riigid on ka selles vallas maha jäänud, kuid ehk aitab Euroopa Liidu riikide omavaheline hoogustunud võitlus väärt tööjõu eest neilgi end kätte võtta.
«Kultuur on kultuur ka siis, kui ajastu ise tundub vale,» kirjutab Krista Kodres endise Turisti poe hoone kaitseks. Nõukogude aja kultuuripärandeid ei tohiks lõhkuda sel põhjusel, et tahame vihaste ja solvunutena ajastu sümboleid hävitades minevikku olematuks teha.
Ärimehest Haigekassa nõukogu liige Oliver Kruuda leiab, et Eesti tervishoiusüsteem toimib tänu meditsiinivaldkonnas töötavatele väga professionaalsetele ja pühendunud inimestele.
