Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni korraldatud uuring «Inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil: Eesti olukorra analüüs» andis tulemuseks tõsiasja, et üle üheksasaja 15–74-aastase küsitletu seas on soov välismaal töötada kõige suurem alla kahekümneaastaste hulgas. Selles vanuses tüdrukutest soovis 81 protsenti piiri taga tööd leida.

Samas pidasid vastajad välismaale tööle minejatest just tüdrukuid ja noori naisi kõige ohustatumaks rühmaks.

Majanduslikud probleemid

Migreeruma oleksid eelkõige valmis madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimesed. Kõrge tööpuudusega Ida-Eesti vastanutest olid selleks valmis peaaegu pooled. Majanduslikud probleemid ongi kõige sagedasemad väljarände põhjused. Välismaale mineku soovi selgitati plaaniga teenida lühikese aja jooksul palju raha või toetada oma perekonda.

Mees- ja naissoost vastajad huvitusid erinevatest ametitest. Naised pidasid sobivaks tööks eelkõige lastehoidmist ja seejärel kõrgharidust vajavat tööd.

Alla kolme protsendi soovis teha ka modellitööd, kuid seda peeti vastanute seas noortele naistele kõige riskantsemaks tööpakkumiseks.

Meessoost vastanutest soovis viiendik töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval tööl või põllumajandussektoris. Viimast pidasid vastajad ka kõige turvalisemaks valdkonnaks.

Üle 80 protsendi vastanutest oskas inimkaubandust defineerida. Kõige kõrgem oli teadlikkuse tase Põhja-Eestis ning madalaim Lõuna- ja Kirde-Eestis.

Tööle tuttavate abil

Uuringu järgi on kõrgema haridustasemega inimesed ka teadlikumad. Kõige vähem informeeritud on madala haridustasemega naised. 15–19-aastaste naiste seas ei suutnud inimkaubandust defineerida iga neljas.

Enamik vastanutest otsiks infot oma tuttavate ja sugulaste käest, sest neid hinnati kõige usaldusväärsemateks allikateks. Ainult kolmandik vastanutest pöörduks mõne ametliku agentuuri poole. Üle poolte vastanutest ei läheks tööle, info tööandja ja töötingimuste kohta oleks puudulik, kuid viis protsenti vastanutest võtaks sellegipoolest riski, kui rahasumma oleks piisav.

Kaks kolmandikku elanikest peab inimkaubandust Eestis probleemiks. Pooled vastanutest leidsid, et riskirühmi peab pidevalt ohtudest teavitama. Samuti peaks meedia sagedamini kajastama Eestisse ja Eestist välja suunduvat ning kohapeal toimuvat inimkaubandust.

Turu-uuringute ASi küsitlus viidi läbi IOMi laiaulatuslikuma uuringu «Inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil: Eesti olukorra analüüs» raames. Projekti eesmärgiks on tõsta Eesti inimeste teadlikkust, selgitada, kuidas inimkaubandus toimib ja kuidas selle ohvriks võib langeda. Samuti uurida inimkaubanduse ulatust ja iseloomu Eestis, pöörates suuremat tähelepanu naisi ja lapsi puudutavale kaubandusele.

Müüdi läbi müügiks

Eesti noorte seas üsna tavapärast minuga-niikuinii-ei-juhtu-suhtumist toetavad erinevad legendid, mis muudavad inimesed hooletuks ja manipuleeritavaks.

Kõige levinumad on järgmised müüdid.

• Tuttavate, sõprade või sugulaste tööpakkumine on absoluutselt usaldusväärne. Lähedasel inimesel ei pruugi olla selget ettekujutust sellest, millisele tööle ta sõpra või perekonnaliiget tegelikult värbab. Enne tööpakkumise vastuvõtmist tasub järele mõelda, kes on tõelised sõbrad: inimesed, kes ilmuvad su ellu üle pika aja, võivad teha seda tagamõttega, mis on peidetud taasleitud sõpruse taha. Järgnevalt mõned näited värbamisviisidest. Paljudel juhtudel on värbajaks ema meessoost sõber, kelle tütar on juba välismaalasega abiellunud, ning nüüd soovib ta «aidata» puudustkannatavatel sõpradel parema elu peale saada. On ka juhtumeid, kus noormees tutvub tütarlapsega, kutsub teda mitu korda välja ja mõne aja pärast pakub talle tulusat tööd välismaal. Tüdruk ei oska pakutus kahelda ega taha oma poiss-sõpra kaotada.

• Inimkaubitseja tunneb kaugel ära. Enamik neist ei meenuta mitte mingil moel kurjategijat. Vastupidi – nad võivad olla väga meeldivad, näida võimalikult usaldusväärsed. Ka kena perekond ei taga, et tegemist on tõepoolest usaldusväärse inimesega.

• Tööandjad ostavad manipuleeritavatele asju heasüdamlikkusest. Inimkaubitsemise ohvriks langenul tuleb kõik need «kingitused» kinni maksta. Asju ostetakse vaid selleks, end inimesi võlgnikeks muuta ja endast sõltuvaks teha.

• Tööandjaga ei pea lepingut sõlmima kodumaal. Kindlasti tuleb nõuda lepingu allkirjastamist enne välismaale minekut. Kui on vaja tööluba, võivad välisriigi ametnikud tööloa andmiseks nõuda ka allkirjastatud lepingu esitamist. Töötamine välismaal ei erine töötamisest Eestis – enamik ei hakkaks Eestis tööle ilma töölepinguta, pole põhjust arvata, et välismaal tasub lepinguta töötada.

• Tööle võtmiseks vajab tööandja su passi. Ükskõik milline on inimese juriidiline staatus, ei vaja tööandja tema passi. Samuti ei ole tal õigust seda enda käes hoida. Inimene võib ise korraldada kõik oma lepingu ja tööloaga seotud toiminguid.

• Dokumentide puudumine piirab abi saamise võimalusi või muudab selle võimatuks. Tõepoolest on passita raskem abi saada, aga see ei tähenda, et isiku juriidiline staatus riigis on muutunud – passist ilmajäämine ei tee kellestki kurjategijat. Isikut tõendava dokumendi kaotamise korral välisriigis tuleb Eesti saatkonnast taotleda uut dokumenti.

• Keeleoskus pole oluline. Pahatihti ei tajuta ka seda, kui vajalik on võõrriiki tööle minnes sealset keelt kas või algtasemel osata – kui ei mõisteta, mis ümberringi räägitakse, ei saada aru ka olukorrast, kus viibitakse, ega osata vajadusel abi küsida. Eestlased arvavad, et igal pool saab algtasemel inglise keelega hakkama, kuid tegelikult ei räägi suur osa Euroopast sõnagi inglise keelt.

• Tööga välismaal teenib kerge vaevaga palju raha. Paljudel juhtudel petetakse inimesi, kes töötavad välismaal korraliku lepinguta: ei maksta üldse palka, sunnitakse töötama hoopis kauem/rohkem või tegema muud tööd, kui varem oli kokku lepitud. Igal juhul kaasneb illegaalse tööga tööandja manipuleerimine töötajatega ning palka makstakse võimalikult vähe.

• Väljast pole mõtet abi otsida. See on väide, mille abil kurjategijad ohvrit kinni hoiavad. Inimkaubitsejad ei valitse kogu maailma ning nad ei taha midagi, mis võiks kahjustada nende «äri», näiteks teha nende tegevuse avalikuks. Tegelikult ei muuda politseile või valitsusvälistele organisatsioonidele helistamine olukorda halvemaks ka isikut tõendavate dokumentide puudumisel. Vähemalt ei ole inimese elu ja tervis enam ohus ning talle antakse abi. Välisesindused saavad aidata petetuid tagasipöördumisel Eestisse, väljastades vajaliku dokumendi. Samuti aitavad nad rahalise abi korraldamiseks lähedastega ühendust võtta. Välisministeerium ega väliskonsulaaresindused ei saa aga aidata lahendada vaidlusi tööd vahendanud firmaga, näiteks nõuda maksmata palka või lepingus ettenähtud töö tagamist. Nende juhtudel tuleb pöörduda vastava välisriigi ametiühingute poole.

Kadri Bank

Allikad: välisministeeriumi konsulaarosakond ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0