Hildebrandile karistuseks määratud neli ja pool aastat vangistust on prokuröri taotletust kaks aastat lühem, sest kohus mõistis ta süüdi ainult Saksamaal tegutsenud autovaraste aitamises. Väidetav ninameesSaksa politsei pidas Hildebrandi küll kogu suurejoonelise varguseskeemi juhiks, ent kohtus süüdimõistmiseks oli mehe vastu piisavalt tõendeid vaid selle kohta, et ta rentis varastele nende tööks vajalikke sõidukeid ja andis öömaja. Samuti lubas Hildebrand jõugul kogunemisteks kasutada talle kuuluvat väikesaart Stockholmi lähedal. Rootsis ja Saksamaal varem maksuametiga pahuksis olnud Hildebrandi protsessi üks peatunnistaja oli vargajõugu lätlasest lihtliige, kes rääkis, et just Hildebrand oli koos Toomas Helina, Kalev Kure ja teistega jõugu ninamehi. Ehkki varastatud autod olid kallimast hinnaklassist, teenisid musta töö tegijad vähe – ligi 8000 krooni masina eest. Lätlase väitel andis ta mitmel korral varastatud autode müügist saadud raha otse Hildebrandi kätte. Kohtualune ise eitas süüdistusi, väites, et puutus autovarastega kokku vaid ettevõtjana neile autosid rentides. Ent teinegi tunnistaja, endine eestlasest pangaröövel, kinnitas, et Hildebrand oli vargajõugu üks liidritest. Hildebrand olevat teenitud raha eest ostnud kinnisvara ja teeninud sellega osa kiiret tulu soovinud kaaslaste pahameele. Võib peagi vabaneda Enamik Saksamaalt varastatud autosid toimetati kiirkorras Lõuna-Hispaaniasse, kus nende müügi eest hoolitsesid seal elanud eestlastest kurjategijad. Teine müügikoht oli Lõuna-Prantsusmaal Nizzas asuv ametlik autofirma. Kunagise kuulsa paadipõgeniku Andre Hildebrandi vend Ted Hildebrand võeti vahi alla pärast mitu aastat kestnud jälitustööd, mille käigus kuulati pealt ka tema telefonikõnesid. 2005. aasta lõpus vahistatud mehel on hea käitumise korral võimalik vanglast vabaneda pärast poole karistusaja kandmist, seega umbes aasta pärast. Luksusautode vargused • Ted Hildebrandiga seotud sarivargused algasid Saksamaal 2000. aastal, kui eestlastest vargajõuk tungis Reutlingenis asunud autoärisse ja ärandas kaks Porsche Carrerat ja Porsche Boxsteri koguväärtusega üle kolme miljoni krooni. Autod saadi hiljem kätte Prantsusmaalt ja Luksemburgist. • Järgmiseks lõikas vargajõuk Stuttgardis Daimler Chrysleri esinduse traataeda augu ja ärandas sealt 1,5 miljonit krooni väärt Mercedes Benz CLi. Auto saadi kuu aega hiljem kätte Holsteini liidumaalt. • Mõni kuu hiljem ärandas jõuk 3,5 miljoni krooni väärtuses Mercedeseid Illingenis. Autod leiti hiljem Rootsist, Prantsusmaalt ja Hispaaniast. • Seejärel tungisid vargad autoäride territooriumile Kirchheimis ja Bremerhavenis, kust viidi Mercedeseid ära kokku üheksa miljoni krooni eest. • 2002. aastal plaanisid vargad Heilbronn-Neckarsulmis Audi tehase territooriumilt nelja Audi A8 vargust koguväärtusega 4,5 miljonit krooni. Politsei pidas eestlaste kasutuses olnud Ted Hildebrandi väikebussi Mercedes Vito koos varguseks varutud seadmetega kinni. |
