Neeme Korv: me ei ela Californias
27.03.2008 00:01
Neeme Korv, Postimees
|
| |
|
 |
Neeme Korv |
|
|
|
|
Appi, talv tuli! Mitte väga palju aastaid tagasi poleks keegi märtsikuises lumemöllus midagi iseäralikku näinud. Kevadistel koolivaheaegadel sai ikka lumesõda peetud ja kindlusi ehitatud. Meenub üks kaheksakümnendate keskpaiga jüripäev, kus Saaremaa põhimaanteel tuli Kopikat – vana head Žiguli «null-ühte» – korduvalt autokõrgustest lumevallidest läbi lükata.
Kui aga talvekuud on möödunud peaaegu lumevabalt, kevadlilled õitsemas ja mõni rändlindki siristab, siis unustatakse kergesti ka vanarahva tarkus, et ega tali taeva jää. Nii juhtuski, et Juhan pani naastrehvid keldrisse hoiule. Jaan aga avastas eile hommikul, et lumelabidas on kuhugi kadunud ning elukohajärgses hüpersupermarketiski olid need tööriistad juba kevadhooaja kaupade jalust ära koristatud.
Niisugustel ootamatutel tuisupäevadel leidub alati neid, kes kiruvad, et linnavõimud ei saa oma tööga toime ning tänavate hooldus pole tasemel. Sellises kriitikas peitub alati tubli annus emotsiooni, sest masinapark on väljas ja teeb kindlasti oma tööd nii hästi kui oskab. Paar nädalat tagasi juhtusin nägema, kuidas tuisuses Helsingiski laevadelt tulnud rekkad õnnetult lumepudruses kesklinnas kaapisid.
Ent veider oli eile Vikerraadio hommikuprogrammis Tallinna linnaametnikult kuulda, et pealinnas olevat tegemist täiesti tavalise hommikuse liiklusvooga! Nii anti mõnelegi äärelinnas või linnaäärses vallas elavale suverehvimehele või muidu talviseid sõiduvõtteid kehvapoolselt valdavale inimesele sõnum, et tulge aga julgelt autoga tööle. Pealinnas on kõik kontrolli all. Tavapärane.
Samal ajal kui linnaametnik intervjuud andis, aitasid paljuski just suverehvidega sõitjad kaasa pikkade ummikute tekkele – tavapärasusest oli asi muidugi kaugel. Vaid põgus pilk koduaknast pidanuks igaühele kinnitama, et ilmastik keerab vähemalt üheks päevaks elu Eestis pea peale. Siinkirjutaja aga sai lisaks kinnitust ammusele veendumusele, et see seltskond, kes praegu Tallinna juhib, elab ühes teises Tallinnas. Mingis enda loodud fatamorgaanas, mida tegelikkuseks peetakse.
Täpselt niisamuti ei maksaks Eestis elada pettekujutelmas, et kevad meid mõnel aastal jälle lumetuisuga ei kostita. Meie kliima lihtsalt on niisugune.
«Oeh, ma olen ju arhitektidele öelnud, et me ei ela Californias,» ohkas kord alati tabavalt lausuv Peeter Olesk, kui lameda katusega (ja ilmselt omal ajal viletsasti ehitatud) Tartu Ülikooli raamatukogu oli vihma- ja lumevee tõttu sattunud seisu, kus tiibklaver ähvardas konverentsisaalist fuajeesse kukkuda.
Pidagem siis seda meeles.
|
|
|
|
|
