|
«Jah, Kreml võib sõltuvussuhte säilitamiseks aeg-ajalt Moldovale ju kalakese
visata. Kuid Euroopa Liit aitab oma partneritel ise kalapüüdjaks saada,» ütles
Mikko.
«Moldova suurim nõrkus on suur sõltuvus Vene turust. See võimaldab Kremlil
kasutada väljapressimistaktikat,» selgitas ta.
Mikko väitel on Euroopaga lõimumine Moldova territoriaalse terviklikkuse
taastamise ehk separatistliku Transnistria tagasiliitmise kõige tõenäolisem tee.
Samas osutas Mikko ohu märkidele Moldova suhetes mõnede ELi liikmesriikidega.
«Euroopaga suhtlemiseks ei ole vaja Brüsselisse sõita. Piisab üle piiri
astumisest. Teie suhted Rumeeniaga on ka teie suhted ELiga,» ütles ta.
«Mul on kurb jälgida Rumeenia-vastaste meeleolude levikut Moldova poliitilise
eliidi seas. Kui te ei suuda läbi saada naaberriikidega, kuidas loodate kord
hakkama saada ühenduses, kuhu kuulub väga erinevaid maid?» küsis Mikko.
Kokkuvõtet tehes nentis Marianne Mikko, et Moldova on olnud agar Euroopa
seaduste vastuvõtja.
«Kuid nüüd on aeg asuda seadusi ellu viima. Moldova peab hakkama käituma
Euroopa riigina, kui ta soovib Euroopasse integreeruda. Teist võimalust lihtsalt
pole,» ütles ta oma lõppsõnas.
Täna õhtul lõppeb Chisinaus Transnistriale pühendatud rahvusvaheline
konverents, kus Mikko oli Euroopa Liidu poolne peaesineja.
Mikko on Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht. Toimetas Alo Raun, PM online |
