Ungari, Eesti ja Soome on soome-ugri riigid ELis. Millisena näete soome-ugri koostöö arengut nende riikide vahel?

Soome-ugri keelesugulus on tähendanud Ungari jaoks alati suhetes nii Eesti kui ka Soomega erilist emotsionaalset lisaväärtust. Kui Ungarist ja Eestist said 2004. aastal koos Euroopa Liidu liikmesmaad, siis avanesid kolmele riigile uued võimalused.

Meie ühine eesmärk on, et EL teeks meie maailmajaost maailma ühe kõige turvalisema ja konkurentsivõimelisema piirkonna ning tagaks Euroopa arengu sellisena. Soovime kahepoolseid sidemeid arendades hoida silme ees meie huve nii Euroopas kui üle Atlandi ookeani.

Ungari ning Eesti huvid langevad valdavalt ühte. Meie partnerlusele ELis võib olla pikemas perspektiivis aluseks sarnaste seisukohtade põhjal ad hoc rajatud koalitsioonide tihedam koostöö sellistes teemavaldkondades nagu idanaabripoliitika, koostöö Schengeni lepingu raames või energiapoliitika.

Hiljutisel kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga väitsite: «Oleme samal seisukohal, et soome-ugri vähemuste küsimus Venemaal pole poliitiline asi, vaid osa kahepoolsest koostööst. Ungari – koostöös Vene võimudega – soovib anda nii kultuurilist kui ka majanduslikku abi meie seal elavatele sugulastele.» Kas teie arvates võiks olla enam koordineeritud abi ELi soome-ugri maadelt?

Kohtudes president Putiniga rõhutasin ma, et me tunneme muret väikeste soome-ugri rahvaste majandusliku ning kultuurisituatsiooni pärast, soovime toetada nende identiteedi ning nende endi säilimist.

Iseäranis vajalikuks pidasin garantiide loomist, mis tagaksid emakeele kasutamise ning emakeelse koolihariduse.

Kolmel omariiklusega soome-ugri rahval lasub moraalne kohustus keelesugulaste rahvusgruppide kultuuri säilitamise, nende elutingimuste parandamise suhtes. Assimileerumist või vähemasti selle aeglustumist võib ühest küljest saavutada kõikvõimaliku abi andmisega emakeele ning kultuuritraditsioonide arendamiseks; teisest küljest aga sel viisil, kui aitame kaasa ühiskondliku struktuuri tekkele, millel on majanduslik jõud, ehk siis ettevõtjate kiht, intelligents, ja on ka vastavad institutsioonid.

Kahju, et paljudes kohtades moodustavad meie sugulasrahvad praegu vaeseima kihi.

Uus aasta pani rohkem kõnelema vajadusest ühtsema ELi energeetikapoliitika järele. Lisaks sellele taas päevakorras tuumaenergia võimalik kasutamine. Kuidas teie kommenteerite sääraseid arenguid?

Ungari on korduvalt Visegrádi 4 raames kooskõlastanud võimalusi ning loomulikult osaleme me ka ELi strateegia koostamisel. ELi «Rohelisest raamatust» saab ilmselt edasiste läbirääkimiste alus, kuid peab ütlema, et õige mitmed küsimused on seal jäetud lahtiseks – nendes on ühist seisukohta raske leida.

Eelkõige on selline küsimus aatomienergia kasutamine. Ungari sõltub äärmisel määral Vene tarnetest, 80 protsenti gaasist tuleb meile praegu sealt. Teisalt annab 40 protsenti elektrienergiast Ungari ainus aatomijaam, mille esimene tegevusperiood saab varsti läbi.

Minu arvates nõuab nii praegune sõltuvus välisriigist kui ka riigisiseste energiaallikate mainitud proportsioon mitmekesistamise absoluutselt kiiret rakendamist, pidades sealhulgas silmas ka põhjalikku ühiskondlikku arutelu aatomienergia tuleviku üle. Samuti teeb muret, et Ungaris on äärmiselt madal taastuvate energiaallikate osakaal (kõigest 4%), kuid selge on, et biomassi toorainena kasutamine ei tohi tähendada metsade ärapõletamist.

Läbi ajaloo on Ungari olnud eesliinil võitluses Osmani impeeriumiga. Kuidas kommenteerite prohvet Muhamedi pilapilditüli?

XVI ja XVII sajandi türklaste vallutused ning võitlused on jätnud meile ainult mõned hooned: türgi saunad, kaks-kolm praegu ristiusu kirikuna kasutatavat musulmanide pühakoda. Islam usundi ning vaimsusena pole ungarlastele tuttavam kui kas või näiteks eestlastele.

Pärast poliitilise süsteemi muutumist on sõnavabadus olnud Ungaris eriti hinnatud aare. Konstitutsioonikohus on kõnealust õigust interpreteerinud võimalikult laialt ja liberaalselt, nagu näiteks seda tehakse Ameerikas. Kuid oleme alati siiski öelnud – ja konstitutsioonikohtu kohtunikuna asetasin ma sellele erilist rõhku –, et ulatuslike juriidiliste vabadustega kaasneb moraalne vastutus. See kehtib ka selle juhtumi puhul.

László Sólyom

• Sündinud 3. jaanuaril 1942 Pecsis

• 1965 – lõpetas Pecsi ülikooli juristina

• Töötanud mitmes ülikoolis, sh Jena ülikoolis

• 1987 – Ungari Demokraatliku Foorumi üks asutajaid

• 1989 – valiti Ungari Konstitutsioonikohtusse ja sai pool aastat hiljem selle presidendiks. Oli ametis üheksa aastat.

• 2000 – Vedegyleti, keskkonna ja kodanikuõiguste vabaühenduse üks asutajaid

• 7. juuni 2005 – valiti Ungari presidendiks

• Abikaasa: Erzsebet Sólyom, neil on kaks last ja üheksa lastelast

Allikas: Wikipedia, Ungari presidendi kodulehekülg www.keh.hu

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5