Turismitegelase ja raamatu «Killukesi Eesti turismiloost» autori Daisy Järva sõnul peeti 20ndate ja 30ndate kõige luksuslikumaks kodumaiseks kuurordiks ehk kosukohaks, nagu soovitas Akadeemiline Emakeele Selts, Narva-Jõesuud. «Hinnati sealseid liivarandu ja presidendi residentsi lähedust. Seejärel tuli Pärnu, kus päeval mängis rannas džässorkester, õhtul oli kokteilipidu. Poseeriti, promeneeriti, valiti rannakuningaid ja -kuningannasid.

Loovintelligents puhkas aga rohkem Saaremaal või Haapsalus,» räägib ligi 40 aastat turismialal töötanud Järva. Väiksem osa eestlastest võttis ette välismaareisi. Käidi Saksamaal ja Vahemere kruiisidel. Taskukohasem oli sõit Helsingisse. Budapesti, Pariisi, Norrasse, Soome ja Rootsi suundusid tudengid, koorilauljad, kultuuriinimesed ja ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulujad.

Tegutses paar reisibürood. Näiteks Eesti reisibüroo, mille peakontor asus Tallinnas Raekoja platsil, müüs raudteepileteid Euroopa suurematesse linnadesse ja laevapileteid kõikidesse ulgumere sadamatesse. Õhusõidupileteid sai «Aero», «Aerotranspordi», «Deutsche Lufthansa» ja «LOTi» liinidele. 1920. aastal reisis läbi Tallinna sadama välissõiduliinide 14 428 inimest. 1938. aastal juba 88 024. Aasta hiljem sõitsid laevad Eesti lipu all korrapäraselt Tallinnast Helsingisse, Stockholmi, Kopenhaagenisse, Rotterdami ja Pärnust Stockholmi. Kokku oli 12 regulaarset välissõiduliini.

Eestit külastanute seas leidus ka prominentseid isikuid. «Vähesed teavad, et 30ndate lõpus käis Tallinnas noor John Kennedy. Ta oli sõpradega autoreisil Euroopas. Millises hotellis ta ööbis ja kus täpselt käis, on mul veel järele uurimata,» sõnab Järva, «Venemaa Mata Hariks kutsutud Maria Zakrevskaja Benckendorff Budberg, kes oli kirjanik Maksim Gorki sekretär ja tõlk, tõi Jänedale puhkama inglise ulmekirjaniku Herbert George Wellsi.»

Esinduslik baadelinn

Järgnevad nopped Järva kogumikust «Killukesi Eesti turismiloost» annavad aimu, mil moel puhkas eestlane kodumaal möödunud sajandi esimesel poolel.

«Fuich, kuidas sa, Gustav, küll istud… Su säärekarvad ja rind kui Eesavil,» noomib paks madam, kindlasti mõne «bildhaueri» kaasa oma sirget ja kondilist eluseltsilist, kes heidab aeg-ajalt pilgu ranna poole, põõsaste vahelt välja, valgelt vahutava mereturja vastu. Praegu on keskpäev, liiv põletab, meri kohiseb ning valjuhääldajas mängib mustlasorkester. Mitmed mitmed sajad on liival, vees, põõsastes, lamamistoolidel, rannakorvides, kohvikurõdugi on rahvast täis – morsikõrred suus või jäätise taldrikud nina all sulamas. /---/ Kolmandaks (ja lõpuks): suurem sensatsioon leiab aset tänavu suvel: kõige populaarseim Pärnu mees, Fatty nimelt, priinimi pole tähtis, sest ta ei eestistada oma nime, läheb tänavu esmakordselt Pärnu plaažile oma kehavorme näitama ja ka suplema. K. Eh. Pärnu-ranna reportaaž läbi oranžprillide. Tänapäev nr 7, 1936

Pummelrongid

Inglased on selle leiutajad ja nimetavad teda week-end. Ning nüüd on ta meilgi läbi löönud igal pool. Nädalalõpust on saanud koguni suurmood. Raudteevalitsus otsib hoolega uusi paiku, kuhu viia pühapäevadeks kõiki sõitatahtjaid. Nii ongi siis üles leitud suur hulk ilusaid kodumaa kohti ja kohakesi, kuhu ligi pääseb pummelrongidega. /---/ Suplemine, alastikultuur, kalal- ja vähilkäik, marja- ja õunaaed, magamine talulakas või küünis ja talusaun – see on tegevus säärase ühepäeva suvitaja jaoks. Ning kõige juurde hea tuju, lõbus huumor ja vallatus. /---/ Aga väga kiiduväärselt ei oska meie inimesed veel week-endi veeta. Suur osa saab sellest aru nii, et see on joomingukorraldamine teises ümbruses eelmisest. Harilikult minnakse ju välja suure viinalaadungiga ja siis läheb lahti meeletuks olenguks, ning nägemata jääb loodus, maastik ja võõras omapära. Nädalalõpp. Tänapäev nr 9, 1936

Päikesepruun kuldses varjundis

Mõnikord on mood karmilt arukas: nüüd nõuab ta päikesepruuni kuldses varjundis. Möödunud aastate mulatt-pruun pole mitte põhjusetult tagandatud. Paljud arstid tegid kindlaks, et liiga tugev päevitus alarmeerib organismis toksiine. Kuidas aga päevitume tervislikul, uuel viisil? Otsesed näpunäited nõuavad keha sisseõlitamist varjus, kus peame kannatlikult ära ootama õli imbumist pooridesse. Riitsinus ja oliiviõli tõmbavad eriti päikest ligi. /---/ Kuna ka õlad ja selg vajavad kontrolli, laotame neile rätiku, kui me ei eelista boleerot. Supluse juures ei tohi me unustada vee säredat refleksi: sõõrmeid, silmalauge ja kõrvalesti tuleb tugevasti rasvatada. /---/ Kosmeetiline peatükk omaette on päikeseprillid silmapõletiku ja kanavaraste vastu. Rõõmuga kuuleme, et nüüd on olemas liikuvaid prille, mille klaase võib nagu varju üles tõsta. Reisimine väikeste lastega. Maret nr 5, 1939

Ridu Narvast ja Jõesuust

Teatri toetust ähvardati kärpida, kuna ühes operetis näitleja olevat esinenud püksata. Raamatukauplusi Narvas ei ole. On ainult üks bukinist ja teises müüakse raamatuid lipsude, taskupeeglite, kaelasallide ja šlüpferite kõrval nii muuseas. /---/ Kui kellelegi ei meeldi Narva-Jõesuu vesi, siis leidub abi ka sellele pahele. Võib lasta seesama ebameeldiv vesi ilusti ära ravitseda. Selleks on kuurordis uhke, mitmesetme-kordne hoone, mille paraaduksel uhkeldab nelja meetri pikkune silt: Dr. Saltzmann`i Veeravitsemiseasutus. Mõningaid ridu Narvast ja Jõesuust. Tänapäev nr 4, 1937

Suvitaja mõtteid

Õieti ei peakski suvitajal mõtteid olema, sest mõtetega suvitus on üsna algeline toiming ja temas takerduvad kas professorid oma raamatuvirnadega või naised, kes katsuvad likvideerida vanu või sobitada uusi sidemeid. /---/ Sealgi on mõte üsna ükskõikne asi, sest meri on ikka märg ja läheb kord-korralt aina sügavamaks ja sügavamaks. Suvitaja ei saa kunagi õieti teada, kui sügavaks õige meri läheb, sest juba ammu enne tõuseb tal vesi suhu ja ninasse, nii et ta kas pöördub ümber, hakkab ujuma või upub ära. Isegi uppunult ei lasta suvitajat meresügavust õieti uurida, sest teised suvitajad toovad ta välja. Nõnda on suvitajaga. A. H. Tammsaare. Suvitaja mõtted. Tänapäev nr 8, 1936