Kolme riigi peaministerid leppisid kokku, et uue tuumajaama projekti hakkavad võrdsetel alustel vedama Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos energija.

Kui osutub vajalikuks kaasata projekti veel mõni osapool või investor, langetatakse kõik sellesisulised otsused konsensuslikult, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.  

Eesti valitsusjuht Andrus Ansip, Läti peaminister Aigars Kalvitis ja Leedu valitsusjuht Algirdas Brazauskas avaldasid oma riiklikele energiafirmadele toetust ettevalmistuste tegemisel uue tuumajaama rajamiseks.

Kolme riigi valitsusjuhi tänase ühisavaldusega soovitakse koostada Balti riikide ühtne energeetikastrateegia. Ühiselt ette valmistatav dokument peab arvestama Balti riikide energiaturgu ühtse tervikuna ning pakkuma lahendusi Balti regioonis lähiaastatel ees seisva elektridefitsiidi ületamiseks.

Peaministrite ühisavalduses rõhutatakse vajadust toetada kõiki algatusi, mis muudavad Eesti, Läti ja Leedu energiaturge ühtsemaks.

Samuti peavad valitsusjuhid väga oluliseks luua erinevaid energiaühendusi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, tagamaks paremat varustuskindlust ja vähendamaks sõltuvust Venemaa energiakandjatest.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul kaalub Eesti kõiki võimalusi, kuidas paremini tagada riigi elektrienergiaga varustamist.

«Aastaks 2009 peab Leedu sulgema Ignalina tuumajaama viimase energiabloki ning see mõjutab kogu Balti regiooni elektrivarustust. Samas Eesti peab lähiaastatel otsustama, kuidas toimida pärast Narva jaamade vanade katelde sulgemist,» ütles Ansip.  

«Täna on 95 protsenti Eesti elektritoodangust seotud CO2 emissiooniga. Arvestades Kyoto kliimaprotokolli nõudeid ja üha karmistuvaid keskkonnatingimusi peaks meie eesmärgiks olema toota vähemalt veerand elektrist CO2 vabalt,» rääkis Eesti valitsusjuht.

«Eesti, Läti ja Leedu ühine tuumajaam on selle saavutamiseks üks tõsiseltvõetavaim variant,» lisas ta. 

Tänane peaministrite arutelu loob Eestile eeldused Ignalina uue tuumajaama projektis osalemiseks.

Enne lõplike investeerimisotsuste langetamist tuleb koostada põhjalikud tasuvusanalüüsid,  leppima kokku nii uue reaktori võimsuste jagamise kui ka ühisettevõtte juhtimispõhimõtted.

Ansip, Kalvitis ja Brazauskas kinnitasid tänasel kohtumisel Balti riikide ühised seisukohad märtsi lõpus toimuvaks Euroopa Liidu tippkohtumiseks, kus energeetika on üheks peamiseks aruteluteemaks.

Eesti, Läti ja Leedu näevad energiapoliitikat ühtses kontekstis teiste Euroopa Liidu poliitikatega, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.

Energiavõrkude suurem integreeritus ning tootjate mitmekesisus peavad tagama olukorra, kus Balti riigid muutuvad ELi ühtse energiasüsteemi osaks ja väljuvad senisest isoleeritusest.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5