Soome leht: Balti riikide koostöö kuldaeg on möödas
(35)
27.02.2005 18:00
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Soome juhtiva ajalehe Helsingin Sanomat hinnangul on
Balti riikide koostöö kuldaeg lõppenud.
Leht meenutas, et küsimus Eesti, Läti ja Leedu koostööst tõstatus teravalt
aasta alguses, kui Läti riigipea Vaira Vike-Freiberga teatas osalemisest Moskvas
9. mail toimuval üritustel.
Helsingin Sanomat kirjutas, et Eestist ja Leedust järgnesid sellele sammule
hapud kommentaarid. Läti president vastas omapoolse avaldusega selle kohta, et
nüüd, mil kolm riiki on NATO ja ELi liikmed, ei maksa nende koostööd üle
tähtsustada.
«Märkame üha selgemini, et igal riigil on hea järgida oma strateegiat suhetes
Venemaaga,» ütles Vike-Freiberga veebruari alguses intervjuus Helsingin
Sanomatele.
Läti ülikooli politoloog ˇaneta Ozolina tõrjus Eesti ja Leedu etteheited oma
joont ajavale Lätile. Ta meenutas, et Venemaa väed lahkusid Leedust juba 1993.
aastal, aasta varem kui Eestist ja Lätist.
«Siis ei soovinud leedulased teisi Balti riike järele oodata,» ütles
Ozolina.
Ta lisas, et samamoodi käitus Eesti, kui kutsuti enne Lätit
liitumisläbirääkimistele ELiga ning Eesti ei kutsunud siis ühendust Balti
ühtsust arvesse võtma.
Ozolina hinnangul on Balti riikide koostöö sujuvaim ilming kolme presidendi
otsesed kontaktid telefonitsi, kirju vahetades või tippkohtumiste näol. Ta
lisas, et selles valdkonnas on ilmselt küsimus ka kolme riigipea isiklikust
sobivusest üksteisega.
Lätis ja Leedus juhivad riiki Ameerika mandrilt naasnud Vike-Freiberga ja
Valdas Adamkus, kuid Eestit juhib kunagine rahvusmeelne kommunist Arnold Rüütel,
kes lisaks emakeelele kõneleb vaid vene keelt, kirjutas ajaleht.
«Alati on olemas mingi juhtroll,» ütles Ozolina. «1990. aastate alguses oli
tänu karismale ja keelteoskustele Balti presidentide juhina sageli Lennart Meri.
Praegu tuntakse kõige paremini Läti riigipead. Võib-olla tekitab seegi mingit
väga inimlikku armukadedust.»
|
