Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus jääb võlgu vastuse küsimusele, millal võiks Tallinna–Tartu maantee olla otsast lõpuni neljarajaline. Samas selgitab Sõrmus, et tee laieneb nende lõikude kaupa, kus on kõige tihedam liiklus ja enim õnnetusi. Foto: Raigo Pajula / montaaž

See Tallinnast Tartu poole sõitnud inimene sai surma kaubiku ja töölisi vedava bussi kokkupõrkel kümmekond kilomeetrit enne Mäo risti.

Samal teemal: Juhtkiri: Roheline tee ohutusele (1) Riho Sõrmus: maantee Tallinna ja Tartu vahel saab valmida ainult jupikaupa (11)

VIIMASED KOMMENTAARID Raido Aga miks on vaja kogu tee  ehitada neljarealiseks?  Lihtsam lahendus oleks ju teha  tee kolmerealisena ... kiirabi Tõsi on see, et neljarealine  on ikka turvaline küll.  Kardan, et siiski targem oleks  enne välja ehita... Teised kommentaarid

Tallinna–Tartu maanteel on viimase kuue aasta jooksul juhtunud 383 liiklusõnnetust, kuid sellest hoolimata väidavad maanteeamet ja nende järgi ka poliitikud, et maantee täies ulatuses neljarajaliseks ehitamiseks oleks vaja rohkem kui 6000 liikujat ööpäevas. Lisatakse, et ka mujal Euroopas ei hakka keegi selliste arvude peale neljarajalist teed ehitama.

Sulaselge demagoogia

Tõsi, kui ühes kohas enne Tartut oli tunamulluse uuringu järgi liiklussagedus 3630 sõidukit ööpäevas, siis tõepoolest ei saa sellest arvust rohkem masinaid sõita Tallinnast Tartusse või vastupidi. Kõik ülejäänud sõidukid on siis läbinud mingi osa maanteest, mitte aga selle Tallinnast Tartuni läbi sõitnud.

Kogenud liiklejad nimetavad aga maanteeameti sellist lähenemist kõige ehtsamaks demagoogiaks. See, et kahe kilomeetri ulatuses on liiklustihedus 3600 auto ringis, ei kaalu nende hinnangul kuidagi üles asjaolu, et ülejäänud 180 kilomeetril on see kõvasti üle 7000.

Võttes aluseks maanteeameti enda tunamulluse uuringu, siis näiteks Kose ja Mäo vahel on liiklussagedus ööpäevas pea 6500 sõidukit. Ja seda enam kui 40 kilomeetri pikkusel lõigul. Võib väita, et suurem osa neist autodest on sel lõigul hommikustel ja õhtustel tipptundidel.

Kahe nädala eest poole kuue paiku õhtul Tartu suunas sõitnud ärimees Rein Kilk imestas SL Õhtulehele antud intervjuus, et miks ootavad ametnikud maantee neljarajaliseks ehitamiseks kolm korda suuremat liiklust, kui juba praegu tuleks küsida, kuhu need autod mahuvad.

«Kuidas on võimalik liiklustihedust suurendada, kui autod ei mahu tee peale lihtsalt füüsiliselt ära!» sõnas Kilk. «Ilmselt jagatakse liiklus ööpäeva peale ühtlaselt, aga paraku sõidab suur osa autosid tipptundidel, nende jaoks on neljarajaline eluküsimus.»

Tartu Ülikooli külalised ning alma mater’i juhtkond vuravad Tartu ja Tallinna vahet pea iga päev. Ülikooli haldusdirektori Riho Illaku sõnul ei huvita teda üldse, mida ütlevad Euroopa normid neljarajalise tee kohta.

«Mis tähtsust sel on, kuidas toimitakse Hollandis? Meil on kümme korda vähem inimesi, seda enam peame nendest hoolima,» rääkis Illak. «Tartu–Tallinna maantee on kuradi ohtlik ja selle hirmu pärast nõuame ülikoolile autosid ostes nendelt maksimaalset turvalisust.»

73 hukkunut

Must statistika näitab, et viimase kuue aasta jooksul on Tallinna–Tartu maanteel hukkunud 73 inimest. Üks ohvriterohkem oli 2000. aasta, kui Tallinna lähistel veokiga kokku põrganud mahtuniversaalis hukkus neli noort. Ja õnnetus juhtus siis, kui reisijaid täis väikebuss eessõitjast mööduma hakkas.

Visates pilgu peale viimaste aastate jooksul Tallinna–Tartu 185-kilomeetrisel teel juhtunud õnnetustele, selgub, et avariid on peamiselt olnud just möödasõidul. Tunamullu hukkus Aruvalla (koht, kus lõpeb neljarajaline tee) ja Mäo vahelisel lõigul kokkupõrkes vastutuleva sõidukiga üheksa inimest. Sama aasta uuringu järgi oli liiklussagedus sel lõigul keskmiselt enam kui 7200 sõidukit ööpäevas.

Võrdluseks olgu öeldud, et olemasoleval neljarajalisel Tallinna–Aruvalla teelõigul hukkus aastatel 2002–2004 neli inimest. Ühel juhul sai inimene surma, kui toimus kokkupõrge seisva sõidukiga, kolmel juhul oli hukkunuks jalakäija või rattur. Ei ühtegi tagant-, küljelt- ega teelt väljasõitudes hukkunut.

Statistika jaoks pole need arvud justkui küllalt murettekitavad. Isegi peaminister Andrus Ansip ei rääkinud 11. jaanuaril riigikogu ees esinedes konkreetsest hukkunute arvust, vaid kasutas parameetrit: surmaga lõppenud liiklusõnnetusi oli Tallinna–Tartu maanteel 100 miljoni autokilomeetri kohta 3,5. Nii vaadatuna tundub seda ju väga vähe.

Olgu, homseks Tallinna–Tartu maantee neljarajaliseks ei muutu.

Seni tuleb olla solidaarne Tartu linnapea Laine Jänesega ning loota, et selle maantee rekonstrueerimisel ajaksid kõik poliitilised jõud ühte asja. «See ei ole erakondlik probleem, vaid inimeste elu ja tervise ning meie riigi arengu strateegiline küsimus,» ütles Jänes jaanuari algul nelja Eesti naislinnapea ühises pöördumises.

Jääge siis seisma

Aga kõige lõpuks maanteeameti peadirektor Riho Sõrmuselt soovitus kõigile Tallinna–Tartu maanteel liiklejaile ja seda seniks, kuni seal midagi muutuma hakkab:

«Kui keegi sõidab mingil põhjusel aeglasemalt kui 70-80 kilomeetrit tunnis, tasuks selja taha tekkinud kolonn mööda lasta. Tallinna–Tartu maantee õnnetused juhtuvadki sageli seetõttu, et kuskile tekib tropp, alati on kellelgi kiire, kellegi närvisüsteem ei kannata sellist sõitu ja algavadki meeletud möödasõidud.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.44