Rahvusvahelisel holokausti mälestuspäeval, kõigest 60 aastat pärast Auschwitzi koonduslaagri metsikuste lõppu, on Euroopa taas sama silmakirjalik kui Teise maailmasõja eelõhtul. Euroopa Parlament võtab täna vastu resolutsiooni, milles räägitakse «Hitleri natside surmalaagrite vabastamisest», kuid ei mainita kordagi kuritegude toimepanijana sakslasi.

Sakslaste osa mahavaikimist holokaustis nõudsid liberaalid, sotsiaaldemokraadid ja rohelised. Niisama libedalt kui Briti peaminister müüs enne Teist maailmasõda Hitlerile maha tšehhide vabaduse, selgitas Briti liberaalide esindaja europarlamendis, et «kõik sakslased polnud natsid ja kõik natsid polnud sakslased».

Samal teemal: Laagrivang sooviks minevikuõudused unustada (96)

Kes need natsid siis olid? Kas juudid? Või eestlased?

Just nagu polekski aastal 1933 Saksamaal natsiparteid võimule valinud vaba saksa rahvas vabal tahtel. Just nagu polekski seesama saksa rahvas aasta hiljem rahvahääletusel heaks kiitnud Hitleri programmi, milles oli kirjas ka juutide tagakiusamine ja lebensraum’i nõudmine teiste Euroopa rahvaste käest.

Euroopat holokaustipäeva eelõhtul tabanud mälukaotuse taustal pole põhjust imestada, et Bielefeldi ülikooli küsitluse kohaselt on 62 protsendil sakslastest «kõrini kogu kisast sakslaste kuritegudest juutide kallal», nagu kirjutab The Daily Telegraph. Siit on vaid väike samm järelduseni, et Auschwitzi koonduslaagri rajasid juudid ise sakslaste laimamiseks. See omakorda on piisav põhjus vaenuks juutide ja teiste rahvaste vastu.

Eestile on tänane holokaustipäev üsna võõras mälestuspäev, mida tähistatakse kolmandat aastat, ja sedagi peamiselt rahvusvahelise avalikkuse, eriti Ameerika survel. Eesti oli kogu Teise maailmasõja jooksul okupeeritud ja hoolimata sellest, et eesti mehed sõdisid mõlemal pool rindejoont, olid eestlased sõjas ohvrid, mitte vallutajad ja mõrtsukad.

Eesti kaotas okupatsioonide ja sõja tõttu ligi veerandi rahvast, aga lisaks küüditamisohvritele on valitsus otsustanud mälestada üksnes Teise maailmasõja ajal hukkunud juute.

Holokaustipäev peab meile meenutama koos kogu Euroopa tragöödiaga ka Eesti tragöödiat. Aga seda tragöödiat on raske mõista, kui Euroopa ei taha enam mäletada, kes korraldas holokausti ja et juudid polnud selle sõja ainsad ohvrid. Muidu saab mälestuspäevast pelk silmakirjalik vormitäide, mälunõtrust teeskleva Euroopa näitemäng, millel puudub meie saatusega oluline side.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.83