Kujutelm, et inimene võttis kõpla kätte oma toiduvarude suurendamiseks, on müüt, teatas Austraalia rahvusülikooli teadlane Ian Gilligan ajakirjas Bulletin of the Indo-Pacific Prehistory. Tema meelest tingis põllunduse alguse hoopis kliimamuutustest johtunud vajadus paremate riiete järele. Gilligani sõnul olid põhjapoolkera temperatuurid viimasel jääajal 12–15 kraadi Celsiust madalamad kui tänapäeval. See sundis seniseid kütte ja korilasi oma riietust täiustama, sealhulgas leiutama mitmekihilisi rõivaid ja aluspesu, mis kaitseksid külmade tuulte eest. Kõige kindlamat külmakaitset andsid mõistagi loomanahad. Ent kui kliima taas soojenes, hakkasid riietega harjunud inimesed soovima kergemaid rõivaid. Just nende hankimiseks hakati kasvatama puuvilla, lina ja kanepit, samuti villa andvaid loomi nagu lambad ja kitsed, usub Gilligan. Ühtlasi muutusid riided siis ka edevuseasjaks ning jõukuse ja positsiooni näitajaks. Ainult nii on võimalik seletada, miks algas taimede kasvatamine ja loomade kodustamine alles 10 000 aastat tagasi ja mitte varem, selgitas Gilligan portaalile ABC Science Online. Ühtlasi annab teooria ka hea vastuse küsimusele, miks Austraalia aborigeenid ei tundnud põllumajandust: viimase jääaja temperatuurid Austraalias olid kõigest 6–8 kraadi madalamad kui täna ning aborigeenidel ei tekkinud garderoobi täiendamise mõtet. Toiduhankimiseks aga oli küttimine ja korilus palju kiirem ja tulusam meetod kui põllupidamine. |
