|
Seimi justiitskomisjon viis seaduseelnõusse viimased muudatused sisse
eelmisel nädalal, lükates samas avalikustamise kuupäeva edasi selle aasta 1.
novembrilt järgmise aasta 1. märtsini, vahendab NovoNews.
Komisjoni sõnul kavatsetakse avaldada kõigi 4500 endise julgeolekuorgani
heaks töötanud agendi nimed ja varjunimed Läti riigiteatajas Latvijas
vestnesis.
Lätis on kestnud vaidlused KGB arhiivide avalikustamise üle alates 1991.
aastast, parlament andis ametlikult sellele toetuse juba kahe aasta eest.
Läti seaduste järgi ei tohi endised Nõukogude julgeolekuorganitetöötajad
kandideerida või hääletada valimistel, mistõttu võib tänane seimi otsus
tähendada karjääri lõppu ka nii mõnelegi tänasesse poliitilisse eliiti kuuluvale
isikule.
Teiste seas oli humaansetel põhjustel arhiivide avalikustamise vastu Läti
president Vaira-Vike Freiberga, kelle sõnul seatakse sellega ohtu endiste
agentide privaatsus ja isiklik julgeolek.
Läti ajaloolase Pēteris Krupņikovsi sõnul pole KGB arhiivide avaldamisel aga
mõtet, kuna Nõukogude perioodi lõpus viidi kõik tähtsamad toimikud ära Moskvasse
ning neid ei avalikustata tõenäoliselt mitte kunagi, vahendab Ria
Novosti. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
