Hetkel ei tööta Kadrioru tramm ja väga halb on minna Tallinna Ülikooli. Kas poleks võimalik, et Hobujaama bussipeatuses peatuksid kõik Narva maantee suunal minevad bussid, sest siis saaks trammi pealt kohe bussi peale minna ja Tallinna ülikooli trammipeatuses oleks ajutine bussipeatus, kus siis samuti kõik bussid peatuksid? Siis oleks graafik piisavalt tihe ja see asendaks trammi. Samas võiks olla ka trammi asendusbussid, et Kadriorus maha saaks.
Kadrioru trammitee remondi lõpp-tähtaeg on 24.oktoober. Seni peame harjuma mõningate ebamugavustega. Samas peatuvad Hobujaama lähipiirkonnas peatuvad kõik Kadrioru poole suunduvad ühissõidukid.
Millal saab Tallinna ühistransport inimlikuma näo - kaasaegsed puhtad (talvel soojad) trammid-trollid-bussid, mis sõidavad sinna, kuhu inimestel vaja ja piisavava tihedusega (ka nädalavahetusel)? Hetkel ei kõlba see küll kusagile, kui autoga saab punktist A punkti B 10-15 minutiga, kuid ühistranspordiga võtab aega 40-60 minutit, lisaks vähemalt üks ümberistumine ja jupp maad jala käimist, et peatust vahetada. Igal juhul kaalun auto ostu ja ei näe mõtet, miks linn raiskab raha ühistranspordi propageerimise peale.
Tallinna ühistranspordivahendeid uuendatakse pidevalt vastavalt eelarvelistele võimalustele. Näiteks eelmisel aastal soetati 40 uut bussi, 2008.a 7 uut trolli ja 25 uut bussi, järgmisel aastal 14 uut trolli.
Kas te võiksite rahule jätta raskeveokite juhid, keda sunnitakse sadamasse sõitma kõige hullemaid teid pidi? Sõitke ükskord kaasa mõne autoga.
Leian, et kesk- ja südalinn ei ole väga hea koht liiklemiseks raskeveokitele. Las need jäävad rohkem kergliiklejatele ja sõiduautodele. Raskeveokid tekitavad rohkem liiklustakistusi ja lõhuvad ka teid ja tänavaid oluliselt rohkem kui sõiduautud.
Millal võiks loota Tallinna tänavate fooridele rohelist lainet? Selle jaoks peaks ju ometi Millal võiks loota Tallinna tänavate fooridele nn rohelist lainet? Selle jaoks peaks ju ometi olemas olema tarkvara ja teadmiseid muust maailmast. Praegu on nii, et kui ka osal tänaval roheline laine töötab ja sõit on sujuv, siis kuskil on ikka mõni foor, mis on teise tsükliga ning tekitab palju segadust. Näiteks Vabaduse pst. Rahumäe põhikooli juures, Narva mnt-l Russalkast kesklinnani, Tammsaare tee, Mustamäe tee, Sõpruse pst jne. Lisaks on palju selliseid foore, mis töötavad väga ebamõistlikult. Näiteks kui Vabaduse pst. peale kella 23 vilgub kõikides foorides kollane, siis muusikakooli (Olevi tn) juures ja Jannseni tänava foor töötavad. Lisaks on Rahumäe teel olevate Tervise ristmiku ja Tuisu ristmiku fooridega. Need ei peaks kindlasti tööpäevadel peale 20 (või hiljemalt peale 21) töötama. Siis on seal liiklus nii hõre ja Tuisu tänaval ehituspood juba suletud, et pole mingit probleemi kuskile pöörata. Nädalavahetusel võiksid need foorid isegi varem kollast vilgutama hakata.
Põhimagistraalidelel töötavad foorid rohelise lainena. Fooriprogramme muudetakse sõltuvalt liiklusintensiivsusest. Kohtades, kus liiguvad öisel ajal sõidukid ja inimesed, on liiklusohutuse seisukohalt vajalik foorid tööle jätta ööpäevaringselt. Teie poolt nimetatud kohad vaadatakse üle ning vajadusel muudetakse kehtivat süsteemi.
Millal te viimati sõitsite ise jalgrattaga näiteks Mustamäelt kesklinna? (küsimuse mõte on selles - oleks päris palju väikesi asju, mida saaks ratturi heaks teha - äärekivisid maha võtta, teekattemärgistus jms - elu ei koosne ju üksnes suurprojektidest ja lindilõikamistest)
Sõidan rattaga linnas üsna tihti, mistõttu Teie poolt väljatoodud mured on ka mulle tuttavad.
Kindlasti peaks linn rohkem arvestama kergliiklejate huvidega.
Miks ei võitle praegune linnavõim nn piraattaksodega? Kas sellepärast, et piraattaksojuhid on reeglina (minu kogemuse järgi vähemalt on!) vene keelt kõnelevad juhid ning seega ka Teie Keskerakonna valijad?
Teie väide ei pea paika. Võitlus "piraattaksodega" käib endiselt aktiivselt. Näitena võime tuua 2008.a 39 nädalal läbi viidud ühisoperatsiooni (koostöös politseiga) tulemused, mille käigus tabati kolm piraattakso juhti ning tabati ka juhtimisõiguseta taksojuht. Isikute suhtes on alustatud väärteomenetlust politsei poolt.
Kas teil on olemas juba praegu plaan, milliseks kujuneb liiklus Kristiinest kesklinna poole kui te panete näiteks oktoobris Endla tänava kinni? Kuidas pääsevad sel juhul Endla tänaval töötavad inimesed tööle? Oleks hea neist plaanidest, tulevastest ümbersõitudest ja sellega seotud reaalsest (teatavasti tekivad suured ummikud) täiendavast ajakulust varem ette teada. Sel juhul ei oleks liiklus hommikuti nii närviline ja usun, et ka paljud autojuhid ei kiruks mõttes linnavalitsust, kes sellist liikluskorraldust lubab ja korraldab!
Vabaduse väljaku sulgemisega kaasnev liikluskorralduse muudatus tehakse elanikele teatavaks eelnevalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditega, samuti läbi meedia.
Millal saab Tallinn tänapäevased trammid ja trammiteed?
Kui küsimuse esitaja peab silmas Tallinna trammiprojekti elluviimist, siis see oleneb suurel määral sellest, millal riiklikul tasandil võetakse vastu otsus eelpoolnimetatud projekti arvamisest Transpordi infrastruktuuri investeeringute kavasse. Käesoleva ajani ei ole trammi projekti arvatud Transpordi infrastruktuuri investeeringute kavasse ning ei ole ka teada millal seda võidakse teha. Seega tänapäevaste trammide ja trammiteede ilmumine Tallinna on eeskätt poliitilise tahte küsimus ning peegeldab asjaolu kuivõrd prioriteetne on riigi jaoks ühistranspordi, eeskätt rööbastranspordi arendamine. Hoolimata keerulisest olukorrast jätkab Tallinn trammiprojekti elluviimist, nii on aastatel 2009-10 kavas teha uute trammiliinide rajamise eelprojekt koos hankedokumentatsiooni koostamisega uute trammiliinide projekteerimiseks ja ehitamiseks, mis loob valmisoleku riigi poolt eraldatava toetuse viivitamatuks kasutamiseks. On tõenäoline, et uued trammid ja trammiteed ei tule Tallinna varem kui aastatel 2014-15.
Kas Transpordiameti liiklusega tegelevatele kontrolöridele korraldatakse täiendkoolitusi ja väljaõpet? Küsimus seotud isikliku ebameeldiva kogemusega, kus kontrolöride napid teadmised liikluseeskirjast viisid minu auto teisaldamiseni. Õnneks väärteoprotokoll küll hiljem tühistati, kuid selleni jõudmiseks pidin käima korduvalt linnavalitsuses, kuulama sealsete ametnike tänitamisi ja tegema ise sündmuskohast fotosid. Rääkimata auto teisaldamisest tekkinud otsesest ajalisest ja rahalisest kahjust. Loomulikult ei vaevunud keegi ka minu ees pärast vabandama. Jõuetu viha ja masendus tekib, kui keegi mainib sõna Tallinna transpordiamet. Millal lõppeb ametnike omavoli ja linnakodanikku suhtutakse kui klienti, mitte aga kurjategijasse?
Täiendkoolitusi ning väljaõpet teostatakse pidevalt. 2008.aastal viis TTA läbi koolituse linnatranspordi osakonna ametnikele teemal „Väärteomenetlus teoorias ja praktikas“ ning kavatseb aasta teisel poolel korraldada veel mitmeid koolitusi seoses ametnike teenistuskohustuste täitmisega seotud teemadel.
Kindlasti peab lisaks täiendkoolitusele hoolikalt valima ka inimesi sellesse ametisse, et selliseid ebameeldivaid intsidente nagu Teil, ei juhtuks.
Millal koristatakse Eesti Panga maja eest ära niinimetatud liiklust reguleerivad "jonnipunnid"? Selles kohas, kurvi peal, ilmuvad nad autojuhi vaatevälja liiga hilja ja on tõsiselt ohtlikud,tekib laupkokkupõrke oht vastassuuna autodega?
Eesti Panga juurres olevad "jonnipunnid" on vajalikud juhtide tähelepanu juhtimiseks, et sõidetakse pidevjoone piirkonnas. Tegemist oli puhtpraktilise vajadusega.
Jalakäija seisukohast on väga nõmedad need nn ohutussaared keset teed. Miks ei võiks jalakäija saada teed ületada "ühe soojaga" ühe fooritsükli ajal vaid peab vahepeal jääma ohutussaarele uut lubavat tuld ootama jääma? Tallinna linnas, kus sõiduteedel on sügavad roopad ja suurema osa aastast sajab alla vihma või lörtsi, on selline liikluskorraldus ajuvaba. Millal saab jalakäija liikuda tööle-koju märja ilmaga puhta ja kuivana ilma, et autorataste alt rööpast vett kaela ei saaks? Hetkel on foorid ristmikel reguleeritud küll autojuhtide mugavusi silmas pidades, mitte jalakäijaid ja ühiskondlikku transporti (tartu maantee tramiliiklus on eriti ajuvaba - seal saab küll autoga kiiremini, kui trammiga iga foori taga istudes) arvestades, mida Tallinn hirmasti üritab promoda.
Ohutussaared on normatiivaktidega ette nähtud sõltuvalt tee laiusest. Fooride töötsüklite valikul on arvestatud kõikide liiklejagruppide huvidega, et tagada liikluse sujuvus ja ohutus.
Teie, kui Tallinna kesklinna parkimisala suurendaja algsest 4-6 korda suuremaks, kas teie annate isiklikku eeskuju ja käite autovaba päeva puhul jala?
Teine küsimus: kas Tallinna linnavolikogu liikmed peavad parkima (eeldan, et tasuta) linnavolikogu lähedal (siis kui on volikogu istungid) ja kas neil on õigus parkida invaliidide kohal sel juhul, kui läheduses on kõik teised parkimiskohad hõivatud? Kas nad üldse peavad autoga istungitele tulema (eeldan, et see tasulise parkimise ala ongi tehtud selleks, et inimesed autoga kesklinna ei tuleks)?
Ette tänades.
Isiklikult käin jalgsi ja sõidan jalgrattaga päris palju. Tallinna kesklinna parkimisala ei ole kindlasti muudetud 4-6 korda suuremaks.
Kindlasti ei anna volikogu liikme staatus neile õigust parkida oma auto liikumispuudega iskutele ettenähtud parkimiskohtadele. Need, kes seda on teinud (see on ka meediast läbi käinud), on sellega rikkunud parkimist reguleerivaid õigusakte.
Mulle on jäänud mulje, et päris paljud praktilised linnaelu küsimused, näiteks nagu alternatiivne transpordikorraldus (ühistransport, kergliiklus), ei leia sisukat ja asjatundlikku käsitlemist eelkõige seetõttu, et nende valdkondade vastutajad ei sõida ise bussi või rattaga vms. Paberi pealt tunduvad asjad ühtmoodi, aga kui ikkagi nende nähtustega ise otseselt kokku puutud, tulevad ka uued lähenemised.
Kas oleks mõeldav, et Tallinna linna rattateede ja keskkonnakaitse eest vastutav abilinnapea tuleks tööle vähemalt autovabal päeval millegi muu kui autoga?
Inimesed sõidavad autodes üksi. See on tohutu raiskamine ja tekitab ummikuid. Kas linnavalitsus on mõelnud, kuidas panna inimesi autodes mitmekesi sõitma?
Mina olen ilmselt siis erand, sest kasutan aeg-ajalt ühistransporti, liigun palju rattaga ja jalgsi. Olen Teiega nõus, et sel moel näeb linnas hoopis rohkem.
Leian, et on vajalik, kui ka rattateede ja keskkonna eest vastutav abilinnapea kasutaks aeg-ajalt alternatiivseid liikumisviise.
Mis puutub sellesse, et paljud inimesed sõidavad autodes üksi, siis siin on linnal keeruline midagi ära teha. Mujal maailmas populaarne auto jagamine kahjuks Tallinnas ja selle lähiümbruses väga hästi ei toimi. Küll aga toimib see näiteks nende inimeste puhul, kes käivad igapäevaselt Tallinnasse tööle näiteks Rakverest.
Kunagi õnnestus Teil koos Jüri Ratasega taksojuhte ehmatada, maskeeridudes itaalasteks. Miks sellele luureaktsioonile pole järge tulnud? Kuidas hindate taksonduse olukorda Tallinnas?
Mul on äärmiselt hea meel kuulda, et see aktsioon koos Jüri Ratasega on nii paljudele inimestele korda läinud. Lubasin tookord, et sellele aktsioonile tuleb ka järg. Millal see juhtub, seda saab siis teada, kuid see jälle juhtunud on. Olukord pealinna taksonduses võrreldes 2006.a algusega on minu arvates tunduvalt paremaks muutunud.
Miks on Luise tänavale paigaldatud 30km/h piirang, kuigi sõidutee ületajaid võib seal päeval ühe käe sõrmedel kokku lugeda? Kas see piirang pandi linnakodanikele teadmatu analüüsi alusel - kas Luise tänaval on siis niivõrd palju õnnetusi?
Luise tänava maksimaalset liikumiskiirust piirati 30 km/h, et tagada senisest paremini liiklusohutus.
Toompuiesteele on paigaldatud jonnipunnid ja võetud seega ära üks sõidurada Rahvusraamatukogu poole (suunaga Pärnu mnt poole). Isegi, kui sellele leidub mõistlik seletus, siis tuleks need sealt kõrvaldada alates 15.oktoobrist, sest kui Endla tänav suletakse, siis autode vool kahekordistub suunaga Pärnu maanteele. Kui selle rea saaks vabaks, siis jääks kaks võimalust - ühed otse Pärnu maanteele, teised väikese ringiga Prantsuse Lütseumi eest.
Jonnipunnide paigaldamisega Toompuiesteele ei ole vähendatud tänava sõidutee pinda, küll on aga antud ühissõidukitele soodsamad liikumise võimalused.
Üks ja konkreetne küsimus- mis aastal jõuavad Tallinna esimesed uued trammid? (10 aasta jooksul pole kindlasti mingi vastus)
See oleneb suurel määral sellest, millal riiklikul tasandil võetakse vastu otsus Tallinna trammiprojekti arvamisest Transpordi infrastruktuuri investeeringute kavasse. Käesoleva ajani ei ole trammi projekti arvatud Transpordi infrastruktuuri investeeringute kavasse ning ei ole ka teada millal seda võidakse teha. Seega tänapäevaste trammide ja trammiteede ilmumine Tallinna on eeskätt poliitilise tahte küsimus ning peegeldab asjaolu kuivõrd prioriteetne on riigi jaoks ühistranspordi, eeskätt rööbastranspordi arendamine. Hoolimata keerulisest olukorrast jätkab Tallinn trammiprojekti elluviimist, nii on aastatel 2009-10 kavas teha uute trammiliinide rajamise eelprojekt koos hankedokumentatsiooni koostamisega uute trammiliinide projekteerimiseks ja ehitamiseks, mis loob valmisoleku riigi poolt eraldatava toetuse viivitamatuks kasutamiseks. On tõenäoline, et uued trammid ja trammiteed ei tule Tallinna varem kui aastatel 2014-15.
Millal Tallinn tehakse turistidele atraktiivsemaks - pannakse vaatlusratas nagu kunagi kadriorus oli, tehakse teletorni päästenormidesse erandid, et seda saaks kasutada?
Tallinnat tehakse kogu aeg atraktiivsemaks nii tallinlase kui külalise jaoks. Avatud on vanalinnas olevad ajaloolised käigud, korrastatud on unikaalset linnamüüri, suuri investeeringuid on saanud Kadrioru park, Lauluväljak ja Loomaaed jpm. Suvisel perioodil toimuvad erinevad laadad Raekoja platsil, festivalid vanalinnas, talvel aga juba kaheksandat aastat jõululaat.
Kahjuks on teletorn on riigi osalusega äriühingu omanduses ja Tallinnal ei ole võimalik teha vajalikke investeeringuid, et torni uuesti avalikkusele avada.
Millal riigiisad hakkavad jala käima ja bussiga sõitma? Piisaks ühest päevast kuus, et saaksid aru, mis tavainimestel toimub.
Riigiisade kohta ei oska kommentaari anda, kes kui palju jala käib ja kes kui palju bussiga sõidab, kuid tean seda, et Riigikogu liige Toivo Tootsen on väga sage ühistranspordi kasutaja. Kasutan ka ise ühistransporti ja mitte üksnes kampaania korras.
Millal tagatakse ühissõidukite piletite kättesaadavus? Neid saab reaalselt osta sularaha eest vaid bussijuhilt, vähemalt minu kodukandis muid võimalusi pole (Laagna kaupluse läheduses).
Käesoleval ajal müüakse sõidutalonge 170 ja paberkandjal sõidukaarte 83 müügikohas. Lasnamäe linnaosa piirkonnas on sõidutalongid müügil 31 ja sõidukaardid 11 müügikohas. Sõidupiletite müügikohtade täieliku nimekirjaga on igal ajahetkel võimalik tutvuda Tallinna koduleheküljel www.tallinn.ee. Lähimad müügikohad Laagna kauplusele asuvad Virbi, Pikri ja Mustakivi peatustes.
Elektrooniliste sõidukaartide levitamisega tegeleb AS Sertifitseerimiskeskus. ID-pileteid on Tallinna linnas võimalik osta 77 müügikohas, telefoni abil, interneti kaudu. Peale selle on võimalik elektroonilisel kujul tunnipileteid osta mobiiltelefoni teel. Sellekohane info on samuti saadaval Tallinna koduleheküljel ja ka kõikides Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordiliine teenindavates ühissõidukites.
Millal (mis aastaks) on Tallinnas olemas korralik jalgrattateede võrgustik? Praegune pole veel kaugeltki korralik.
Miks kesklinnas nii vähe jalgrattateid on ning millal kesklinna neid juurde tekib (ja ma ei pea korralikuks jalgrattateeks 0,5-1m laiust riba kuskil suure liiklusega sõidutee kõrval)?
Millal luuakse Kunderi tänava ja Kuhlbarsi tänava ristmikule ülekäigurada (soovitavalt jalakäijate fooriga)?
Jalgrattateid uuendatakse igal aastal.
Hetkel on ülekäik lubatud, aga vajadusel kaalutakse antud kohta tähistatud ülekäiguraja rajamist.
Olen tihe lendaja ja lennujaama kasutaja - millas ometi suudetakse korda teha taksondus lennujaamas? Pidevalt tiirutavad "varrukad" ja kurb on vaadata, kuidas välismaalased nende võrku langevad. Põhjus ju selles et ei jätku taksosid, kellel on lubatud seal peatuses seista. Korduvalt olen olnud sunnitud tellima endale taksot lennujaama.
Taksokontrolörid kontrollivad Lennujaama teenindavaid taksosid vastavalt olemasolevale ressursile. Rikkumise avastamise korral on alustatud väärteomenetlust.
Lennujaama territoorium kuulub lennujaamale, mis tähendab, et ka lennujaam ise peab hea seisma selle eest, et seal kord majas oleks.
Ka mina tellin alati endale takso lennujaama vastu, sest sealt ei ole alati lihtne taksot saada.
Asotsiaalid vedelevad pidevalt näiteks Balti jaama trammi- , bussi- ja trollipeatuses, kus on hõivanud katusealused ja istepingid. Korralik maksumaksja peab aga trammi ootama lillepaviljoni katuse all, sest bomšide hais peletab iga normaalse inimese eemale. Nad joovad, söövad ja magavad seal, rahuldavad ka oma loomulikke vajadusi. Kuna neil on enamasti sõidupilet (teie enda sõnade kohaselt), siis kes peaks neile selgeks tegema, et ka ühistranspordis kehtivad reeglid, mille kohaselt ei tohi teisi sõitjaid häirida?
Tegemist on sotsiaalse probleemiga, mis ei ole võõras mitte ühelegi Euroopa pealinnale. Igal sõitjal on õigus nõuda selliselt isikult ühissõidukist väljumist ja kui isik keeldub sellest, siis tuleks sellest koheselt ühissõidukijuhti teavitada.
Miks on ühistranspordi perioodikaartidest puudu lühema kui kuu aja (3 ja 10 päeva) õpilas- ja üliõpilaskaardid? Tihti on eriti üliõpilastel niimoodi, et tullakse nädalavahetuseks Tallinna koju ning sõitma peab kas sõidutalongide (mitme sõidu puhul vägagi kulukad), täiskasvanute kaartide (sama lugu) või ostma 30 päeva kaardi. Kui igal nädalal kodus ei käi, ei tasu ka viimane ära.
Tallinna ühistranspordi sõidupiletite liikide arv on tänase seisuga: 42 ID-pileti liiki ja 24 esitajapileti liiki (kaasa arvatud ühiskaardid elektriraudteega ning Viimsi vallaga). Õpilastele ja üliõpilastele pole tõepoolest ette nähtud 3 ja 10 päeva kaarte, küll aga on neil võimalik soetada 3 päeva täiskaart, mis maksab täna 70 krooni.
Miks mõned Tallinna autobussikoondise bussid jubedalt tossavad? Selline tunne,on et nad sõidavad ahjukütusega ja reostavad jubedalt linnaõhku. Kas maksu- ja tolliamet kontrollib pisteliselt linnabussides kasutatavat diiselkütuse kvaliteeti? Kui on kontrollitud, siis millal ja millised on kontrolli tulemused?
Tallinna Autobuissikoondises kasutatav diisekütus vastab Eestis kehtivale standardile. Kütuse kvaliteeti tanklates on kontrollitud ja see vastab kehtestatud normidele. Suitsevad bussid võivad olla tingitud tehnilisest mittekorrasolekust. Rikke avastamisel suunatakse buss remonti.
Millega on põhjendatud see, et ühissõidukite juhid müüvad ühe korra pileteid, mitte aga tunnipileteid? Leian, et tunnipiletite omaaegne kadumine bussi-, trolli- ja trammijuhtide juurest ning asendumine ühe korra piletitega viis Tallinna ühistranspordi euroopalikkusest küll kordi kaugemale. Kas ja millal taastatakse tunnipiletite müük ühissõidukijuhi poolt?
Ka praegune piletimüük toimub juhtide poolt lisategevusena, mis suures mahus segab tema põhitegevust – ühissõiduki turvalist juhtimist, seetõttu tuleb eesmärgiks seada hoopis juhtide vabastamine lisakohustusest.
Millal juhtub see, et Tallinnas liikuvad bussid ei ole enam ülerahvastatud ning kohutavalt määrdunud/haisvad?
Kas Pirita/Merivälja suunal sõitvaid liine teenindavad bussid on teadlikult pandud vanad ja räpased, kuna seal ei ela Keskerakonna valijaid?
Kas Te ei ole mõelnud autoliikluse ebamugavamaks muutmise kõrval jalgratta- ja bussiliikluse mugavamaks muutmisele, et soovitud autovabamat eesmärki saavutada?
Ühistranspordiliiklust tihendatakse vastavalt vajadusele ja rahalistele võimalustele. Tallinna ühissõidukid on väga erineva vanusega, mis kajastub ka nende väljanägemises. Bussid ringlevad erinevatel liinidel, seega on liinidel erinevad bussid. Teadlikult ainult vanu busse mingile liinile ei kavandata. Suurt tähelepanu pööratakse veeremi uuendamisele ja kaasajastamisele. Linn soetab igal aastal juurde uusi uusi busse ja trolle.
Millised on Tallinna perspektiivid maa-aluse rööbastranspordi väljaarendamiseks, pandagu talle siis nimeks metroo, tunneltramm või mis iganes?
Täna on mõneski Tallinna-suuruses Euroopa linnas olemas vähemalt üks metrooliin, kusjuures mitte tingimata viie-kuuevaguniliste rongidega. Näiteks Rennes'is Prantsusmaal, kus rongid koosnevad praegu sisuliselt kahest trammist. Peatuste vahemaad on reeglina 500 m kuni 2 km (Tallinna pikimad vahemaad ida-lääne suunal jäävad 20 km kanti, mis mahutaks teoreetiliselt 10-40 peatust). Olen veendunud, et see ilma takistusteta sõitev, ummikutest sõltumatu ühistranspordiliik oleks muu hulgas tõsine meede autostumise vähendamiseks, eriti kui silmas pidada seda "pudelikaela", mis jääb Ülemiste järve ja Tallinna lahe vahele. Samuti mõjutaks ta positiivselt linnakeskkonna arengut, detsentraliseerumist (olemasoleva või perspektiivse metroopeatuse lähedusse on mõttekas rajada avalikku huvi eeldavaid objekte), parandaks ligipääsu kultuuriobjektidele ja soodustaks turismi, kuna muudaks turistide liikumise oluliselt probleemivabamaks (nt metroopeatus KUMU, logistiline ühendus selliste objektidega nagu lennujaam, bussijaam, reisisadam ja Balti jaam). Metroo on rajatud nii graniidisesse Helsingisse kui ka sohu ehitatud Peterburi, järelikult poleks seda keeruline rajada ka vaid osaliselt paesesse Tallinnasse?
Ühtlasi teen ettepaneku algatada antud küsimuses avalik ideede genereerimine, kogumaks ideesähvatusi rahva hulgast, mida võiks juba järgnevas, nö professionaalses etapis ära kasutada.
Kahtlemata on transpordi, eriti ühistranspordi probleemide lahendamise seisukohast väga asjakohane idee suunata osa transpordist maa alla. Tallinnale kui kohalikule omavalitsusele käib taolise suurprojekti finatseerimine ilmselt üle jõu ja tekitaks ka riiklikul tasandil tõsiseid probleeme ja neelaks pikaks ajaks ära ka enamiku EL-lt saadava toetuse. Käesoleval ajal ei peeta riiklikult isegi rööbastranspordi arendamist uute trammiliinide rajamise näol vajalikuks, rääkimata siis metroo ehitamisest, mis tuleb kordades kallim kui seda on uute trammiliinide rajamine.
Ehituslikult võidakse metroo rajamisega muidugi toime tulla, olgugi et kokku tuleb puutuda tõsiste geoloogiliste probleemidega, kuna Tallinna keskosa paikneb ebastabiilse struktuuriga ürgoru setetel. Peterburi metroo on tõepoolest piltlikult öeldes sohu rajatud, kuid arvatavasti teate väga hästi kui sügaval maa all paikneb Peterburi metroo. Tallinna puhul on see mõeldamatu.
Ellu on viidud ka kõige lootusetumaid ideid, kui nende eest on väsimatult võideldud ning on toimunud asjaolude soodne kokkulangemine.
Tere hr. Mutli. Mul on mõned üsna konkreetsed küsimused, mis vajavad pikemat vastust.
1. Kas linnaametnikud, kaasaarvatud Teie, kes vastutavad ühistranspordi korralduse eest Tallinna linnas, on käinud ka teistes Euroopa linnades inspiratsiooni ammutamas? Praha väga hästi toimiv trammisüsteem, kus trammidel on autoteedest täiesti sõltumatu liiklusvool (mis teeb ühtlasi trammist kiireima liiklusvahendi). Kas otsuseid tehakse vastavalt enda sisetundele ja sisemisele loogikale, või on ka konkreetseid näiteid, mille põhjal mitmeid ühistransporti puudutavaid otsuseid tehtud on?
2. Kas te ei leia, et ühistranspordisüsteem Tallinnas on turistivaenulik? Piletihinnad, piletikirjeldused on vaid eesti/vene keeles. Samuti pole ühtset veebilehekülge, kus turist näeks Tallinna kaardil olevaid bussiliine, trammiliine, lähilinna rongiliine. Näiteks võin tuua:
Pariisi transpordisüsteemi lehekülje: http://www.ratp.fr/
Londoni transpordisüsteemi lehekülje: http://www.tfl.gov.uk/
Näiteid on enamikest Euroopa linnadest. Iga soovija saab endale alla laadida kaardi, kuhu on märgitud erinevad liinid ja liikumissuunad. Kas olete mõelnud Tallinna transpordisüsteemi turistisõbralikumaks muutmiseks? See aitaks ka ju Tallinna elanikel süsteemi selgemaks saada.
3. Mul on teile ka üks ettepanek: Pange ühistransport inimestega suhtlema. Korraldage konkurss, kus otsite mõne loova disainerite grupi, kes looks midagi lõbusat ja kasulikku trolli, trammi ja bussi siseseintele: (näiteks):
* Ära kuula valjusti kõrvaklappidega muusikat
* Paku vanematele inimestele istet
* Arvesta teistega
jne jne.
1. Ühistranspordi liikumiskiiruse tõstmisega pööratakse suurt tähelepanu. Arvestades autostumise taset, ei ole võimalik säilitada kõigile kiireid liikumisvõimalusi. Liiklusruumi ümberjagamise eesmärgiks on vähendada sõiduautode transiitliikluse osa kesklinnas ja suurendada ühistranspordi konkurentsivõimet muude sõidukitega. Ühissõidukirajad aitavad oluliselt kaasa ühissõidukite liikumiskiiruse kasvule, mistõttu paraneb sõidugraafikutest kinnipidamine.
2. Ühistranspordiliinide sõiduplaane ja liiniskeeme saab vaadata internetileheküljel http://soiduplaan.tallinn.ee/index.php . Tallinna koduleheküljel on ka reisiplaneerija http://kaart.tallinn.ee/Tallinn/Show?REQUEST=Main
3. Väga asjalik ettepanek. Kindlasti kaalume selle rakendamist.
Mis saab kioski konkursist mis oli annulleeritud? Kas tuleb uus konkurss kiirtoitlustusketi rajamiseks?
Uus konkurss kuulutati välja sel esmaspäeval korraga neljas linnaosas. Pakkumisi saab esitada 20. oktoobriks Tallinna Ettevõtlusametile.
1. Millal lõpeb Tallinna transpordiameti haldussuutmatus parkimise järelevalve osas, täpsemalt tasulisest parkimisalast väljaspoole jäävate rikkumiste ennetamisel/kontrollimisel/karistamisel?
2. Kas Tallinna linna eelarve on piisav, et ametnike ääretu passiivsuse ja tegevusetuse tõttu loobutakse lisarahast, mis järgneks kasvõi peale sõidukite teisaldamist? Loobutakse miljonitest eesti kroonidest aastas ja sellega parkimiskord paremaks ei ole läinud?
3. Millest tulenevalt on vähenenud väärteomenetluste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kui olukord on sama või mitte hullem?
1. Täna on prioriteet kindlasti kesk-ja südalinna piirkond, kus on kõige massilisemalt rikkumisi, kuna parkimiskhtade arv on piiratud. Kuid töö käib ka teistes linnaosades nii nagu tööjõuressurssi jätkub.
Tallinna tasulistel parkimisaladel parkimistasu maksmata jätmise eest määratakse väärteootsuseid ning parkimiskorra rikkumise eest väärtegusid vormistatakse kogu Tallinna linna piires.
2. Küsimus ei ole korrektne. Iga aastaga on sõidukite teisalduse osas parkimistrahvide summa kasvanud.
3. Teie informatsioon ei vasta tegelikkusele - 2008.a esimese kaheksa kuu jooksul menetleti 6127 väärteoasja võrreldes 2007. aasta sama perioodi 5007 menetlusega.
Mäletan, et mitte just kaua tagasi käidi välja nn meretakso-idee - et selline võiks olla täiendav suvine ühistranspordiliik Tallinnas (kui mitte kohe, siis pärast sobilike sadamakohtade valmimist). Millises staadiumis see idee hetkel on? Kuna mõiste "takso" puhul tekib kujutluspilt mitte just odavast transpordiliigist, siis - kas poleks mõttekas ja võimalik võtta suund hoopis "meretrammidele" ja lülitada need käivitamise korral ühtsesse piletisüsteemi? Võrdluseks - Sopotit ja Hel'i ühendava meretrammi üks ots maksab Eesti rahas ca 11 krooni (2006. aasta seis).
Kindlasti oleks see Tallinnale kui merelinnale äärmiselt vajalik ühistranspordi liik. Mõte on olnud arutluse all Tallinna linna ajutise merekomisjoni väikesaartega püsiühenduse loomise alltöörühmas.
Käivad arendustööd väikesadamates, mille lõppedes saab alustada sobiva operaatori leidmiseks liinidele. Tean, et mitmed eraettevõtjad oleksid valmis meretakso teenust osutama.
Liinide rahastamisotsuste tegemisel kaalutakse kindlasti ka võimalust ühtsesse piletisüsteemi lülitamiseks.
Millal ja kuidas lüüakse kord majja Tallinna taksonduses?
Tõsisem korra majja löömina algas 2006.a kevadel ning toimub endiselt ja järjepidevalt - taksokontrolörid on tänavu 8 kuuga kontrollinud 1967 taksot ning avastanud 944 seaduse rikkumist. 15.06.2008 jõustus ka muudetud taksoveoeeskiri, kus täpsustati nõudmisi taksojuhile ja taksona kasutatavatele sõidukitele.
Riigiseadustes tuleks teha mõningaid olulisi muudatusi, et olukord oluliselt paraneks (näiteks senisest rangemad karistused piraattaksojuhtidele, taksoteenusele piirhinnad)
1. Kes otsustab Tallinnas ja mille alusel ühissõidukite liinigraafikud? Nt. Koplist Kesklinna on võimalik saada iga päev enne kella 6. Merivälja või Pirita suunalt nädalavahetusel ei saa mitte. On palju ettevõtteid, mis alustavad tööpäeva kell 6 või varem.
2. Pikendada võiks linnabussiliini nr 22 Vabaduse väljakult Autobussijaama või veel parem Lennujaamani ja panna see liin tööle igapäevaselt. ( Paldiski mnt-l trolliliini rikke korral puudub hetkel asendus)
3. Avada Tallinnas ööbussiliinid, mis sõidaksid igal ööl. Bussid saaksid kokku ühises peatuses Kesklinnas, kus oleks võimalik ümberistuda vajalikule suunale Pirita, Merivälja, Nõmme, Pääsküla, Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe jne.
4. Kui linn tahab vabaneda autodest ja ummikutest, siis miks tõstetakse piletihindu ja harvendatakse sõidugraafikut?
1. Liinigraafikud koostatakse lähtuvalt liinidel läbiviidud vaatlustest ja sõidunõudlusest Tallinna Transpordiameti tellimusel linnatranspordiettevõtete poolt. Liinitöö algus- ja lõpuaegade mõningane erinevus sõltub sõidunõudlusest.
2. Vabaduse väljakult on võimalik Autobussijaama jõuda bussidega 17A ja 23/23A. 22. liini suunamine Autobussijaama tekitaks dubleerimise ja oleks majanduslikult ebaotstarbekas. Bussiliin nr 22 avati omal ajal suletud 8. trolliliini asendamiseks.
3. Arvestades eeldatava sõitjate liikumisvajadusega pärast keskööd ning ühistranspordiliikluse tagamiseks linnaeelarves eraldatud rahaliste vahendite piiratust, ei ole käesoleval öise liikluse korraldamine võimalik. Käesoleval ajal on peamisteks ja palju olulisemateks küsimusteks sõitjate teenindamise parandamisel koormatud liinide tihendamine tööpäeva tipp-tundidel, harva käivate liinide tihendamine ning liinide avamine uutesse elamu- ja arenduspiirkondadesse. Väga oluliseks peame ka investeeringuid veeremi uuendamisse. Nimetatud küsimused puudutavad kümneid tuhandeid sõitjaid. Küsimus on linna piiratud ressursis, selle kasutamises, otstarbekuses ja prioriteetide seadmises.
4. Kuna liiniveokulud, mis koosnevad pasjalikult kütusekulust, tööjõukulust ja investeeringutest, siis tuleb ka nende kuluartiklite kallinemisel aeg-ajalt piletihindu korrigeerida.
Sõidugraafikuid korrigeeritakse vastavalt sõidunõudlusele.
Millal te kompenseerite kahju autojuhtidele nii ajas kui rahas,mis te tekitasite oma bussiraja eksperimendiga Narva maantel Kadriorus? Vähemalt vabandage ja tunnistage oma lollust.
Ühistransport on Tallinna prioriteet ja kus vähegi võimalik eelistame ühistransporti eratranspordile.
1. Tallinna Lennujaam on meie turismi ja imagoloogia seisukohalt äärmiselt tähtis koht. Küll aga on absurdne, et ei suudeta ühte Euroopa pealinna väärilist trammi/rongiliini lennujaamast kesklinna käima panna. Kas on selles suunas mõnda konkreetset sammu juba astutud?
2. Kas Tallinnasse metrooidee on endiselt midagi abstrakset?
3. Kuna tulevad uued trammid? Juba ainuüksi 6 täiesti uut trammi muudaks tuntavalt linnapilti ja teeksid rõõmu sõitjatele.
4. Miks ei võiks Viimsist või Kakumäelt Kesklinna moodne tramm/metroo liikuda? 80% sealsetest inimestest jätaks ilmselt kohe oma auto koju.
1. Trammiliini pikendamine lennujaamani on Tallinan trammiprojekti üks osa. Selle rajamine sõltub suuresti riigipoolsest rahalisest toest, sest seda trammiliini oleks vaja ennekõike turistide teenindamiseks.
2. Arvestades Tallinna linna suurust ja antud ehituse maksumust, ei oleks see otstarbekas.
3. Täiesti uusi tramme linn täna soetada ei suuda, sest ühe uue trammi hind on umbes 2 miljonit eurot. Küll aga soetab Trammi- ja trollibussikoondis renoveeritud tramme, mis teevad samuti sõitjatele rõõmu.
4. Võiks küll. Praegu oleme rakendanud "Pargi ja Reisi" süsteemi Pirita suunalt.
Kasutan ühistransporti juba pikemat aega, ise elan tasulise parkimise tsoonis (Kadriorus) ja autot ei oma. Suvel käisid mul külalised kaugelt ja tahtsin võtta rendiauto, et neile linna näidata ja siin-seal ringi sõita. Loomulikult oli mul soov parkida seda autot tänaval, kus elan. Aga lähemal uurimisel selgus, et pean sellisel juhul maksma täie rauaga parkimistasu! Tahan teada, kas Tallinnas parkimiskorraldust planeerides oligi nii mõeldud või leiab linnavalitsus, et ma oleks pidanud omale auto soetama(ostma) nendeks päevadeks, et ennast inimese kombel tunda?
Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 punkt 8.1 sätestab, et:
„ Elanikul, kelle elukoht on olnud vähemalt üks aasta taotluse esitamisele vahetult eelneval perioodil rahvastikuregistri andmetel Tallinn, kelle elukoht taotluse esitamisel asub rahvastikuregistri andmetel Tallinna avaliku tasulise parkimisala piires ning kelle ees- ja perekonnanimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele, on õigus saada tema kasutuses oleva sõiduki parkimiseks elukoha piirkonnas vastavalt punktis 6.6 või 6.7 nimetatud tasu maksmisel aastakaart või hooajakaart. Kui nimetatud elaniku omandis või kasutuses on mitu sõidukit, on tal õigus saada ainult üks eelnimetatud soodustustest ühe sõiduki parkimiseks. Taotluse esitajale aastakaardi või hooajakaardi andmise otsustab transpordiamet, märkides loale sõiduki registreerimisnumbri, loa kehtivuse aja ja parkimispiirkonna, kus on parkimine lubatud. Soodustuse saaja nõusolekul edastatakse teatis elektroonilisest loast taotluses näidatud elektronposti aadressil.”
Seega on linnavolikogu kehtestatud kindlad kriteeriumid elanikele parkimistasu maksusoodustuste andmisel.
Parkimistasu ei ole eesmärk omaette, vaid paljudes maailma linnades kasutatav tõhus vahend tänaval parkimiskoormuse vähendamiseks. Selle tulemusel suureneb tänavate läbilaskevõime.
Juba 20 aastat ootan, millal buss nr 27 hakkab ükskord ometi senise parkimise asemel liikuma. Miks ei tee sõidugraafikuid TAK (autobussikoondis) ja TTTK (trammi- ja trollikoondis), vaid neid teeb linn? Millisel linnaametnikul on ettekujutust sellest, mis tegelikkuses liikluses toimub?
Sõiduaja määrab ja sõidugraafikud liinidele koostavad vastavaid liine teenindavad vedajad : TAK, TTTK ja MRP Linna Liinid.
Kellele tuli idee kooliaasta algusest, täpsemini 2. septembrist alustada remonti Pärnu maanteel ja sulgeda osaliselt üks sõidusuund, likvideerida tagasipööre Statoili juures ja teha linnast väljuvale suunale 1,5 sõidurada? Miks seda tööd ei saanud teha näiteks suvel, puhkuste ajal?
Kas transpordiametile oli teadmata asjaolu, et Pärnu maanteed mööda suundub linna kõige rohkem autosid? Saue ja Saku valda on loodud tuhandeid uusi töökohti ja kõik need inimesed suunduvad hommikul tööle ja õhtul koju. Liikluskorraldus siin pärineb 1979. aastast, täpsemini on tegemist Tallinna purjeregatiks rajatud teega - linna suundub kaks sõidurada ja linnast välja samuti. Selle vahega, et Laagri peatuses ei ole enam GAI ehk Gossudarstvennaja Avtoinspektsija putkat ja AI 93 ei maksa enam 9 kopikat liiter.Kohalikud inimesed peavad näiteks poeskäigu tarbeks tegema 6-7 kilomeetrise ringi.
Kas kilomeetripikkused sabad linnasõidul ja pidevad liiklusohtlikud olukorrad tulid otsustajatele tõesti üllatusena ? Jätkuvalt on samal ajal remondis Pärnu maantee lõik Rohula peatusest Laane peatuseni ja enamik liiklust on surutud Kadaka puiesteel, kus tipptunnil saab vahel esimese käiguga liikuda.
Tänase päeva seisuga oli keelatud tagasipööre ka Vabaduse puiesteel Naaritsa bussipeatuses. Inimene, kes soovib sõita Laagri keskusesse või sealt edasi, peab otsima legaalset tagasipöörde võimalust päris kaua. Raudteed ületada soovijad ummistavad nagunii hommikuti teise sõidurea Vana-Pääsküla bussipeatuseni.
Teede remonti saab alustada peale projektdokumentatsiooni valmimist ja vastavate kaevelubade saamist. Kahjuks kõik teedel tehtavad tööd takistavad liiklust.
Suured bussid sõidavad paljudel liinidel pooltühjalt. Kas linnal oleks võimalus tellida liinivedu väikeste bussidega opereerijatelt nagu näiteks Galaton, et nad veaksid ette suurtele lõõtsbussidele? Kas TAK (autobussikoondis) on valmis kuni 20 kohalisi väikebusse ostma, et vähendada suurte busside tühisõite?
Bussi tüübi ja sageduse planeerimisel liinil lähtutakse sõitjate arvust erineval kellajal, arvestades vedaja võimalusi veeremi osas. Loomulikult on võimalik soetada ka väiksema mahutavusega sõidukeid. Kuid üksikute, väiksema täitusega väljumiste teenindamiseks täiendava veeremi soetamine ei ole otstarbekas. Tipptundidel tuleb üldjuhul kasutada suure mahutavusega veeremit.
Ettepanekuid:
* Kõikidele liinidele panna liiklema madalapõhjalised sõidukid kindlate graafikutega.
* Kõikidesse sõidukitesse paigaldada elektroonilised kompostreerijad ja kassaaparaadid
* Sisenemine sõidukisse vaid esiuksest nagu see paljudes linnades nt Stockholmis, väheneks jäneste osakaal
Kõik viimasel ajal ostetud autobussid ja trollibussid on kas madalapõhjalised või poolmadalapõhjalised. Vastavalt uue veeremi soetamisele suurendatakse liinide ja liinidel väljumiste arvu, mida teenindavad madala sisenemisega ühissõidukid. Sõidugraafikutes on madala sisenemisega sõidukid tähistatud kollasega.
Ka Tallinna linn liigib selels suunas, et kõik linna ühissõidukid saaksid varustatud kaasaegsete elektrooniliste kompostritega
Arvestades kehtivat piletisüsteemi ja seadmeid ühissõidukites, ei ole esiuksest sisenemise nõude kehtestamisel võimalik kontrollida pileti olemasolu sõidukisse sisenemisel. Esiuksest sisenemine suurendab seisuaega peatustes, mistõttu tekib peatustes ülekoormus ning tuleb täiendavalt soetada veeremit, et tagada inimeste teenindamine praeguses mahus.
Hiljuti korrastati Raja-Akadeemia ristmik. Kelle idee oli selle juures mõõdutundetult koonerdada? Kui oleks tehtud Akadeemia ja Raja tänavatele eraldi pöörderajad nii 40 m ulatuses, siis oleks saanud ühe fooritsükli ära ratsida ja tuhanded inimesed peaks seal oluliselt vähem minuteid passima. Kui palju maksab 40 meetri pöörderadade tegemine ja kas koonerdamine ikka on alati kokkuhoid?
Raja-Akadeemia ristmikul rajati esmatähtsalt vajalik fooriobjekt. Fooriobjekti rajamine parandas liiklustingimusi ja muutis ristmiku ületamise ohutumaks.
Kuna jalgrattateemat on siin varasemates kommentaarides puudutatud, siis lisaks juurde veel ühe jalgratturi hääle teemale: Tallinnas on võimatu rattaga mingitest punktidest mingitesse punktidesse jõuda. Näiteks elades Pelgulinnas on täiesti košmaar sõita Lasnamäele. kui on vaja paraku tööl käia sellisel trajektooril, siis mitte iialgi ei valiks liiklusvahendiks ratast, kuna lisaks sellele, et tee peal on mägi, ei ole linn midagi teinud selle jaoks, et sellest mäest üles saamine oleks jalgratturile ohutum ja lihtsam (et ei peaks mööda autoteed mäest üles rühkima nii, et liinibussid on sabas). Lisaks on veel selle mäeni jõudmine ütleme näiteks Pirita kaudu täiesti võimatu. Äärekividest üle võib end lolliks sõita, et Piritale jõuda Kalamaja kaudu. Palun tehke midagi! Väga tublit tööd on tehtud seal, kus rattateedega vaeva on nähtud ja kohe näha on see, kus inimesed hindavad seda (ilusatel teedel ikka on ju palju rattureid, rulluisutajaid, emasid lapsevankritega ja ka ratastoolis inimesi - paljudel siin väikses linnas on rattad all!).
Olen Teiega nõus, et tänane Tallinna rattateed võrgustik on kaugel ideaalsest. Seepärast rajab Tallin igal aastal umbes 20 mln krooni eest uusi rattateid. See ei ole ühe või kahe aasta projekt. Aga kõik head ettepanekud ja tähelepanekud olukorra parandamiseks on teretulnud.
Linnavalitsusel on paberil hea plaan rahustada kesklinnas autoliiklust ja kehtestada kiirusepiirang 40 kilomeetrit tunnis. Millal sellega tegudeni jõutakse ja kuidas saaks selle kiirele teostumisele kaasa aidata?
Ka on vaja, et kõik elamupiirkonnad saaks 20 km/h ja 30 km/h alaks, sest see on arulage, milline kihutamine käib ja lapsi veetakse 1 km kaugusele autoga kooli, sest ei julgeta neid üksi liiklusesse lasta. Kõik võidaks sellest rahulikumast kiirusest.
Mul on hea meel, et Te seda ettepanekut toetate, sest ka minu arvates aitaks see oluliselt liiklust rahustada.
Kuivõrd tegemist on sedavõrd olulise otsusega, siis tuleb selle mõjusid enne põhjalikult analüüsida.
Kindlasti aitaks rahulikum liiklus ka liiklejate endi närve säästa.
Ühistranspordi piletite kohta käiv informatsioon võõrkeeltes puudub. Viisakas oleks piletiteave edastada ka vähemalt inglise keeles. Te üritate nii linlasi kui turiste meelitada ühistransporti, kuid mis mõte sellel on, kui adekvaatset infot saab hea juhuse korral ainult kaasreisijatelt. Äärmiselt mõttetu on müüa sõidukis kallist talongi, mis kehtib sõiduks ainult selles konkreetses masinas. Turistid üritavad seda komposteerida elektroonilises kompostris, kuid tihti tulutult, kuna pilet on kitsas. Müüge sõidukites tunnipileteid, palun.
Tõlkige piletiinfo ka inglise keelde ja nii, et see on arusaadav. Samuti oleks aeg lisada sõidukitesse konkreetse liini skeem koos ümberistumisvõiimalustega, sellest oleks palju abi.
Piletiinfo on esitatud lisaks riigikeelele ka vene keeles, sest Tallinna ühistranspordi kasutamine eestlaste ja venelaste poolt on proportsioonis linna elanike jaotumisega. Kindlasti tuleks kaaluda info edastamist ka inglise keeles. Täna tõepoolest aina rohkem turiste kasutab Tallinnas ühistransporti.
Elektroonilises kompostris talongi komposteerimist juhendab kompostrile paigutatud nool, mis peaks olema arusaadav igale rahvusele. Tunnipiletite müümine juhtide poolt (lisaks talongidele) koormab liigselt ühissõiduki juhti ja segab tema põhitegevust.
Kuigi paljudesse sõidukitesse on paigaldatud CIVITASe raames peatuste teadustamise süsteem, näitab see tihti peatusi valesti või ei tööta üldse. Samuti ei viitsi infot jagada (sh peatusi teadustada) need juhid, kelle sõidukites see süsteem veel puudub. Eriti halb on olukord lennujaama teenindaval liinil nr. 2, kus kõlaritest peale mitte-eestikeelse raadiojaama midagi ei tule. Vahetevahel kostub "sss või trg" ja kogu lugu. Kes seda kontrollib ja miks ei ole siiani kord majas?
Palun saage ükskord aru, et kui juht ei räägi piisaval tasemel ei eesti ega inglise keelt, siis seda enam peab olema korras nii visuaalne kui audioinfo - seda vähem tulevad sõitjad küsima ühe või teise peatuse kohta.
CIVITASe raames paigaldatud infosüsteemid ei ole veel lepingujärgselt vastu võetud ning lepingutäitja Rootsi firma Thoreb AB tegeleb süsteemide häälestamisega. Tööd peaksid lõppema oktoobri alguses.
Siiani on üheselt kokku leppimata, millal võib juht peatusest mööda sõita. Mööda kihutatakse ka siis, kui inimene ukse juures ootab, et väljuda. Nii on ka sildil kirjas "Enne peatust vajutage nuppu või liikuge ukse poole". Juhid väidavad, et inimesed ei vajuta nupule, kuid tihti need nupud ei tööta. Samuti, kui juht ei suuda teadustada järgneva peatuse nime, ei pruugi reisija teada, millal on õige aeg nuppu vajutada. Kord peaks olema selline, et kõikides bussides teadustamine toimib laitmatult. Peale teadustust vajutatakse peatusesoovi nupule, bussi eesotsas süttib vastav tabloo (BUSS PEATUB vms). Ja kogu lugu.
Buss võib peatusest mööda sõita kui bussis ja/või peatuses ei ole sisenejaid/väljujaid. Juhul kui väljumise nupp ei tööta, tuleks vedajale teatada autobussi number, misjärel tehniline viga kõrvaldatakse. Ühistranspordi vahenditesse paigaldatakse (on juba paigaldatud ja käib häälestamine) CIVITAS SMILE projekti raames peatuste teadustamise süsteemid.
Ühissõidukid on väga mustad. Praegune koristustehnoloogia ilmselt jääb nõrgaks?
Ühissõidukeid koristatakse vedajate poolt regulaarselt. Kuid olen Teiega nõus, et puhtusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu.
Ühendus lennujaamaga on puudulik. Liin nr 2 teenindab eelkõige Mõigut, lennujaama saabudes on buss juba täis. Lennujaam vajab kiiremat ühendust kesklinna ja kindlasti ka Nõmme-Pääsküla ja Mustamäe-Õismäe suunal. Ning seda liini võiks teenindada madalapõhjaline lõõtsbuss (vt TAK viimast lõõtsbusside partiid). Kui keegi püüdis väita, et inimeste linnasaamine on ainult lennujaama mure, siis kindlasti see nii ei ole. Ma ei tea ühegi naaberriigi pealinna lennujaama, kust ühendus kesklinna oleks nii vilets kui meil.
Lahendus oleks taastada bussiliin nr. 22 oma esialgsel marsruudil Lennujaam-Vabaduse väljak-hotell Tallinn- Balti jaam ja pikendada seda sealtpoolt sadamani (A-terminaal).
Kindlasti on mõttekas ühendada lennujaam ja Ülemiste city linna trammiliinidega.
Praegu on tagatud Lennujaama ühendus kesklinnaga ja ümberistumisega. Alates 1.septembrist 2007 lisati liinile kõikidel nädalapäevadel täiendav buss, millega paranes liini teenindamine. Liini teenindab MRP Linna Liinid AS uute kaasaegsete Mercedes-Benz bussidega.
Piiratud ressursi tingimustes, arvestades sõitjate arvu, ei ole kõigi linnaosadega otseühenduse loomine otstarbekas.
Taksoteenus ei ole meil kahjuks tasemel ja on liiga kallis, teile alluv transpordiamet ei ole suutnud seda probleemi aastate jooksul lahendada (või ei ole tahetud). Nii lennujaamas kui sadamas toimuv on täielik häbiplekk. Kuna olete ise taksot kasutanud, peaksite teadma.
Olen Teiega nõus, et taksoteenus ei ole meil kahjuks tasemel. Palju probleeme tekitab taksoteenuse hindade erinevus. On ka ebanormaalselt kalli hinnaga taksosid. See, mis toimub lennujaamas ja sadamas, on paljuski ka lennujaama ja sadama enda kätes, sest seal on tegemist nende maaga, mis tähendab, et nad peaksid ka ise suutma seal korda hoida.
Tallinna ühistranspordi tunnipilet ja kuukaardid võiksid kehtida ka rongides linna piires (praegune nn ühiskaart on sisuliselt kahe pileti summa ja ei enamat). Elektrirongi võiks rohkem kasutada linnasiseseks veoks, eriti suunal Ülemiste-Balti jaam, kus rong käib paar korda päevas, aga bussiliiklus on alla igasugust arvestust.
Tallinna ühistranspordis kehtivad elektrirongi ning trammi, trollibussi ja autobussi kasutamiseks ühiskaardid elektriraudteega, mille hind ei ole 2 kaardi summa, vaid sellest 5 % võrra väiksem. Kahjuks ei tee sellelaadset koostööd Edelaraudtee.
Palun kiiremas korras tekitada teekattemärgistus Õismäe ringile (esimene ring, kui lõpp-peatusest nr. 6 trolliga linna poole sõitma hakata). Seal on mitmeid liiklusmärke sõiduradade- ja suundadega, mis on omavahel vasturääkivuses, paigaldatud halvasti nähtavatesse kohtadesse ja loomulikult ei ole igapäevane liikluspilt nendega ammugi kooskõlas.
Soovitan see koht koos härrastega transpordiametist üle vaadata ja leida kiire lahendus.
Väga õige märkus. Selle teemaga tegeletakse ja lahendus kindlasti leitakse.
Siiani on Tallinnas Kaubamaja tänaval paigaldatud parkimist keelavad märgid väga kõrgele (kas see on taotluslik?), samuti on veel palju kohti, kus märk on pandud sisuliselt põõsasse või nurga taha. Kuigi transpordiamet arvab, et nad on ilmeksimatud ja neil on alati õigus, julgen selles kahelda. Samuti on liikluskorralduslik prohmakas Kentmanni-Estonia puiestee ristmik. Seda on juba korduvalt seletatud, miks.
Kõik liiklusmärgid on paigaldatud vastavalt standardile. Kui Teil on konkreetseid märkusi okstesse kasvanud märkide kohta, palume sellest informeerida Tallinna Transpordiametit.
Kui te kvartaalselt raporteerite, et "viimases kvartalis teisaldasime 500 autot rohkem!", siis kas arvate, et see on saavutus? Äkki on midagi valesti linna liikluskorraldusega üleüldse?
Autode teisaldamine pole eesmärk omaette. Läbi selle üritab linn Tallinna parkimiskultuuri parandada. Kahjuks tuleb tõdeda, et olulist nihet paremuse suunas pole märgata. Igaüks saaks siin eeskuju näidata.
1. Kelle poole pöörduda, kui olen märganud liikluses midagi, mida saaks parandada?
2. Nt. ristmikul Suure Rannavärava ees on jalakäijatele mõeldud teeületuskohad, kuid ükski auto läbi ei lase. Tähistatud on koht ainult liiklusmärkidega, kuid sebrasid ei ole. Kas need saaks teha?
3. Kas olete käinud kunagi Kopenhaagenis, mis on ideaalne jalgratturite linn? Sealt võiks eeskuju võtta. Praegu on kesklinna jalgrattateed täiesti küündimatud: lõppevad mitte kusagil, ristmikud on lahendamata, tuleb sõita koos jalakäijatega samal kõnniteel. Need teed on tehtud linnukese pärast, tegelikult neid kasutada ei ole võimalik.
1. Pöörduda tuleks Tallinna Transpordiameti poole.
2. Kindlasti üritame kõik teeületuskohad ka sebradega varustada. See muudaks teeületuskohad kindlasti ohutumaks.
3. Kopenhaagenis ma käinud ei ole, kuid rattateede võrgustiku parandamisega tegeleb linn pidevalt.
Miks ostetakse tossavaid busse selle asemel, et arendada trammiliiklust Viimsini ja Lasnamäele?
Soetatakse nii uusi kui kasutatud busse. Kasutatud busside korral on tegemist paremas tehnilises seisukorras ja väiksema vanusega busside, kui praegu kasutusel olevad vanemad bussid.
Uued soetatavad bussid saavad olema väga keskkonnasõbralikud.
15. oktoobrist pannakse Vabaduse väljakul liiklus kinni. Kas Kaarli puiestee parklatesse hakkab saama nii nagu suvel sai?
Kaarli puiestee parklasse hakkab saama Toompea tänava poolt.
Kuidas Tallinna kehtestatud alkomüügipiirangud mõjusid alkoholi tarbimisele ja läbimüügile? Millised olid tulemused?
Tallinnas kehtivad alkoholi müügikitsendused juba 2000. aastast. Kokkuvõtlikult võin öelda, et mõju on positiivne, valdav enamus Tallinna, aga ka Eesti elanikest pooldab alkoholi kättesaadavuse vähendamist. Ülevaate Eesti omavalitsuste, sh Tallinna alkoholipoliitikast saate Eesti Konjuktuuriinstituudi veebruari 2008 vastavast uuringust , alkoholi tarbimise kohta onTallinn tellinud uuringu Faktum&Ariko´lt detsembris 2007, mis on kättesaadav Tallinna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/est/g2402/.
Millal võib loota, et Tallinnas luuakse liikluse korraldamiseks töörühm, kuhu saab saata ettepanekuid liikluskorralduse kohta ja lõpetatakse Songissepa ja Lõugase küündimatu ärategemine?
Tallinna Liiklusnõukogu moodustamise otsus võeti vastu 28.mail 2008 (Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 41). Ettepanekuid liiluskorralduse kohta võib saata Tallinna Transpordiametile.
Millal hakatakse Tallinna transpordiametis tegelema liiklusprobleemidega? Praegu valitseb Tallinna liikluses täielik kaos, mida süvendavad aina rohkem härra Lõugas ja Songissepp oma absurdsete ideedega. Ehtne näide sellest on jonnipunnid, kus on linna raha kasutatud väga ebaotstarbekalt.
Mina ei arva, et Tallinna liikluses valitseb kaos. Küll on minu arvates lood halvad liikluskultuuriga Tallinnas, mis põhjustab palju närvilisust liikluses.
Tallinna linn ei saa selles osas imesid korda saata, kõik hakkab ikka igast konkreetsest liiklejast endast pihta.
Linn pani aluse Hea liikleja liikumisele, millega soovime omalt poolt kaasa aidata liikluskultuuri parandamisele Tallinnas.
Kuna pannakse Piritale 70 km/h tagasi? Kopp on ees juba nendest politseinikest, kes iga kurvi peal kiirust mõõdavad ja riigikassat täidavad.
Kiirust Pirita teel langetati kergliiklejate ohutust silmas pidades. Tänaseks on liiklejad selle muudatusega harjunud.
Kes koostab sõiduplaane ning otsustab, kas liinile läheb pikk või lühike buss? Miks 34A bussi korraldus on nagu nõuka-ajal kui seal olid ainult suvilad ning käidi põhiliselt suvel. Praegu elab seal enamus inimesi aastaringselt, aga buss käib ikka ainult 2-3 korda tunnis ja siis on see kah lühike. Muttidemass ei mahu peale, noortest rääkimata. Tobe tunglemine ning sellise "mugavuse" eest võetakse põhjendamatult kallist hinda! Millal asendatakse lühikesed bussid pikkadega?
Millal rajatakse trammiliin Maardusse sh Muugalt läbisõitmisega? Millal pikendatakse olemasolevaid trammiliine kõikidesse magalatesse? Palun nimetada kuupäev, mttte hämada, et tasuvusuuringuid või muud sellist vaja teha. 20 aastat juba uuritud - aitab juba - on aeg tegutseda.
Sõiduplaanid koostab vedaja. Millise sageduse ja mahutavusega sõidukeid kasutada, otsustab tulenevalt sõitjate arvust Tallinna Transpordiamet kui töö tellija. Arvestada tuleb ka vedaja võimalusi, seega milline on veerem.
Autobussiliini nr 34A ei suhtuta juba mitu aastat kui "suvilaliini" -- liini kuuest bussist asendati alates 1.09.2007 kolm normaalbussi liigendbussidega, millega paranes oluliselt liini teenindamine ja kasvas veovõime.
Harjumaale (trammi)liinide rajaminekuulub Harju Maavalitsuse kompetentsi. Eeluuring trammiliini rajamiseks on toimunud Lasnamäe ja Mustamäe suunal. Ilma riigipoolse lisafinantseeringuta ei ole Tallinnal võimalik projekti rakendada.
Mootorikütuse hind on langenud. Miks ei langetata ühistranspordi piletihindu? Kas talve alguses peame jälle kuulma, et hoopis tõstetakse hindu?
Kütuse maailmaturuhinnad muutuvad pidevalt. Kütuse hind moodustab vaid ühe osa liiniveo kuludest. Suure osa kuludest moodustavad tööjõukulud ja investeeringud. Viimastel aastatel on Tallinn soetanud suurel hulgal uusi trolle ja busse.
Millal aetakse kesklinnast minema Globali taksojuhid, kes on endale kehtestanud endise Ararati poe ette isikliku taksopeatuse, kus ainult nemad tohivad kliente oodata - 30 krooni kilomeeter. Teised taksod aetakse lihtsalt minema. Isegi Viru hotelli ette on neile tekkinud oma taksopeatus, kuigi seal tohivad oodata ainult Tulika taksod. Samuti kõik ööklubide esised on venelaste käes. Ja kui sinna satud, siis öeldakse, et me maksame selle koha eest ja kui küsid, et tahan ka maksta, aga kellele, siis on mõhh-mõhh. Tahaks teada, kes kellele siis linnas maksab ja kui maksab, peaks see avalik olema? Miks selliste nahhaalidega ei tegeleta? Mina soovitaksin juurde lisada linna öötaksopeatuseid.
Tegemist on ka linna jaoks terava probleemiga ja nimetatud piirkonnas käib pidev kontroll. Samas on kontrolli teostavate ametnike arv piiratud.
Probleemi saaks lahendada riigipoolse otsusega kehtestada taksoteenusele piirhinnad.
Haabersti ringristmikul seisab isegi tööpäeva õhtul kella 19 paiku liiklus. Autodel ei ole kusagile minna, sest suund Tabasalu-Kakumäe poole on totaalselt umbes. Ja ma ei pea silmas ummikuid, mis tingitud tipptunnist, ma pean silmas olukorda, mille on tinginud kolm valgusfoori 20 meetrise vahega enne tee hargnemist Tabasalu ja Kakumäe "liinideks".
Ma tean, et ristmikule lähedal ehitatakse uut Selverit ning on sellega kaasnevad teetööd. Aga selline olukord on valitsenud ka enne neid "ajutisi ebamugavusi" ja varsti lisandub sellega veel üks foor väga ligidale olemasolevatele kahele.
Foore on loomulikult vaja, ei vaidle vastu, aga üle tuleks vaadata fooride tööintervallid ning ehk ka kaotada uue foori tööle hakkamisel keskmine foor?
Intervallide vale seadistamist näeb ka hommikustel tipptundidel, sest kui Kakumäe poolt on ummikus vast 10-20 autot, siis Tabasalu poolt tulev autoderivi on mitmete kilomeetrite pikkune! Ka eelmisel aastal oli see nii, järelikult mitte hetkeolukorrast , vaid liikluskorraldusest tingitud probleem.
Liiklus peab toimima ka ristuvatel teedel. Ka peame mõtlema jalakäijatele, kes soovivad teed ületada.
Kas olete talvel istunud metallil? Ilmselt ei soovi te seda kunagi teha. Miks sunnitakse seda tegema ühistransporti ootavaid inimesi? Uued ootepaviljonid on metallist pinkidega!!!
Millal vaadatakse üle ühistranspordi sõidugraafikud? Praegu sõidavad paljud osaliselt kattuva marsruudiga bussid-trollid ka kattuva graafikuga. Näiteks Mustamäe teel trollid 1 ja 5 sõidavad Mustamäe poole keskmiselt 10 minutilise intervalliga aga üheaegselt. Oleks mõistlik ühe trolli graafikut nihutada 4-5 minuti võrra. Sarnane probleem on Pirita suunal sõitvate bussidega. Kõik bussid väljuvad peatusest 5-6 minuti jooksul ja siis on 10-15 minutit vahet.
Täna otsib ootepaviljonid paigaldanud ettevõte inimsõbralikumat lahendust pinkidele.
Sõidugraafikute koostamisel arvestatakse nõudega, et väljumisajad ei kattuks. Mõnedel liinilõikudel, suundadel ja kellaegadel, arvestades väljumiste sagedust, ringiaega, töö- ja puhkeaja nõudeid, võib juhtuda et väljumisajad satuvad lähestikku. Samas on esmatähtis tagada ühtlased liinisisesed intervallid. Samuti võib liiklusoludest tulenevalt esineda ühissõidukite nn "selgajooksmist". Väga väikeste intervallidega töötavate liinide (trammid, trollid) puhul tuleb seda paratamatult ette.
Lähiaastatel remonditi Tondi tänava lõik Linnu teest kuni Tammsaare teeni põhjalikult.
Sõites Tammsaare tee poolt mööda Tondi tänavat, võib näha ringteedel asfaltkatte lagunemise märke, seda just autode ja busside välimise rattapaari sõidutrajektooril.
Siin ei pea olema füüsikadoktor, et aru saada, et tegemist on projekteerimise ja ehitamise praagiga. Ringteed on endiste kasarmute poole kaldu ning sõidukite raskus kandub välimisele rattapaarile, mis seda asfaltkatet lõhub. Mujal renoveeritud lõigul sellist lagunemist ei kohta.
Kes praagi eest vastutab ja miks linn ei nõua valesti tehtu parandamist?
Tondi tn liiklusringid on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele.
Ringide põikkalle peab olema rentsli poole ehk sõidutee välisserva poole, mis on vajalik sademevete ärajuhtimise ja sujuvuse tagamiseks sirgelt lõigult ringile üleminekul.Käesoleva ajani on ringide ja sõidutee asfalteerimisel kasutatud tüüpsegusid.Tänane praktika näitab, et ringide projekteerimisel ja ehitusel peab linn edaspidi kasutama suurema nihkekindlusega asfaltbetoonsegusid, näiteks lisanditega või eritüüpi segusid (densifalt, confalt jne).
Kuuldavasti on riigil plaanis lõpetada stardiabi andmine ettevõtjatele. Millised on Tallinna plaanid?
Riigi plaane ei oska kommenteerida Samas on Tallinn sellel aastal toetanud alustavaid ettevõtjaid 4 miljoni krooniga. Rasket majandusolukorda arvestades plaanime stardiabi jagada ka järgmisel aastal.
|
