|
«Me peame asetleidvaid sündmusi Myanmari siseasjaks,» teatas ministeerium.
Venemaa seisukoht on, et «olukord normaliseerub peagi täielikult», vahendas AFP.
Seejuures rõhutati varasemat seisukohta, et Kagu-Aasia riigis toimuv ei
ohusta rahu ja julgeolekut regioonis.
«Me usume, et riigi võimud, nii nagu ka protestides osalejad, üritavad
mõlemalt poolt käituda vaoshoitult ja ei võimalda olukorral edasi
destabiliseeruda,» lisati Moskvast.
Samal ajal teatavad lääneriikide valitsused üksteise järel Myanmari
sõjaväelise režiimi hukkamõistust ning lubavad sealset huntat karistada.
USA president George W. Bush hoiatas juba varem ÜRO Peaassambleel esinedes,
et ta kavatseb kehtestada Myanmari hunta vastu uued varasemast veelgi karmimad
sanktsioonid.
Euroopa Liit on samuti asunud uusi piiranguid ette valmistama. Täna õhtul
koguneb asja erakorralisele istungile arutama ka ÜRO Julgeolekunõukogu,
kus Venemaal on alalise liikmena vetoõigus.
Suurbritannia peaminister Gordon Brown teatas, et «kogu maailm jälgib praegu
Birmat» ning kutsus üles saatma ÜRO esindajat rääkima sealse «illegitiimse ja
repressiivse režiimiga». Saksamaa valitsus nimetas toimuvat
vägivalda «šokeerivaks».
Sõjavägi alustas Birma vanas pealinnas Yangonis täna protestimarsile
kogunenud tuhandete munkade ja tsiviilelanike laialiajamist tulirelvade,
kumminuiade ja pisargaasi toel.
Pealtnägijate sõnul on hukkunud vähemalt neli ja vigastada saanud sadakond
inimest. Kaks munka olevat surnuks pekstud Shwedagoni pagoodi juures, samas kui
kolmas hukkus, kui ta üritas sõdurilt relva ära võtta. Neljas hukkunu ei olnud
munk, ent ka tema suri kuuli läbi.
Protestimeeleavaldused aga jätkuvad ja linna tänavatele võib olla taas ligi
100 000 inimest.
Rahvusvahelised vaatlejad kardavad, et Birmas võib korduda 1988. aasta
veresaun, kui riiki pea pool sajandit valitsenud hunta vastu korraldatud
massimeeleavaldused suruti maha 3000 inimese elu hinnaga. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
