Lähiaastatel kasvab märgatavalt Eesti tervishoiusüsteemi koormus, sest kümmekond aastat tagasi nakatunud HIV-positiivsed haigestuvad varem või hiljem erinevatesse nakkushaigustesse, mida nad just nimelt HIV-i tõttu põevad.

Eestis võib HIV-positiivseid mõne hinnangu järgi olla kolm korda rohkem kui näiteks kaitseväelasi. Aga kui see «armee» ühel päeval aidsifaasi jõuab, kas meie ravisüsteem kannatab selle välja, küsis ETV saade «Pealtnägija».

Samal teemal: Eesti esimese aidsiohvri surmast möödub tänavu 15 aastat

Kuid paari-kolme aasta pärast jõuab kätte aeg, millal hakkavad 2000ndate aastate alguses nakatunud ühe enam haigestuma. See tähendab, et iga aidsihaige vajab aastas 100 000 krooni maksvat spetsiifilist ravi. Võttes aluseks hinnangu, et Eestis on tegelikult 12 000 nakatunut, siis nende ravi maksab ükskord kokku 1,2 miljardit aastas. See on lihtsustatud arvutus, aga annab mingi pildi summade suurusest.

 Tervishoiukulud kasvavad  ka siis, kui Eestis suudetakse uute nakatunute arvu lähiaastatel oluliselt langetada. «Juba nakatunud inimesed elavad kaua ja me tahame, et nad elaksid kaua ning nende elu oleks kvaliteetne ja seetõttu ka need summad, mis kuluvad nende tervishoiuteenusteks, need ainult suurenevad lähiaastatel,» selgitas Tervise Arengu Instituudi ekspert Kristi Rüütel.

Professor Mart Ustavi sõnul on HI-viirus muutunud praktiliselt krooniliseks haiguseks, mida on vaja ravida. «Nii nagu osa inimesi peavad ravima kõrgvererõhutõbe või diabeeti või võtavad statiine kolesterooli asendamiseks, täpselt samuti HIV patsiendid peavad võtma oma niiöelda ravimite kokteili ja niiviisi elu lõpuni,» rääkis ta.

Ustavi sõnul hoiti omal ajal Eestis kopikaid või sente kokku ja selle eest peavad inimesed hakkama nüüd maksma.

«Kui praegu midagi ei tehta, siis sellest võib saada rahvuslik katastroof, sest tõesti, need vahendid, mida on vaja raviks,  on hiiglasuured. Need on hiiglasuured praegu ja saavad olema kordades suuremad tulevikus,» ütles HIV-positiivne Igor Sobolev.

Siiski pole tema arvates praegu veel hilja, et peatada epideemia. «Kui nüüd kulutada raha ennetustööle, abivajajate raviks, siis juba homme me hoiame kokku,» tõdes Sobolev.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee