Juhtkiri: piirid valla 26.09.2007 00:01
Schengeni viisarežiim tähendab Eesti kodanikele hõlpsamat liikumist |
|
|
Schengeni viisarežiimiga ühinemine viib meid taas sammukese Euroopale lähemale ja samas eemale Nõukogude taagast.
Just Schengeni viisavaba liikumine toob eredalt välja Euroopa Liiduga ühinemise plussid. On ju kodanike vaba liikumine ELi sees selle ühenduse üks alustalasid.
Puhtpraktiliselt tähendab Schengeni viisarežiimiga ühinemine samuti lahtiütlemist asjadest, millega olime taasiseseisvunud Eestis harjunud. Olgu selleks siis Eesti-Läti piir või passikontroll Soomes. Samuti eraldi sektsioonid lennujaamades ja pidev passinäitamine, sest tulime mitte-Schengeni ruumist. Seega on need muutused käegakatsutavad ja vastavad väga hästi küsimusele, missuguseid muutusi on toonud ELiga ühinemine kaasa Eestile.
Samas värelevad õhus siiski küsimärgid. Schengeni viisarežiim tähendab ühtset viisat ja sellega ei kontrolli Eesti enam täielikult, missuguseid kodanikke riiki lasta või mitte. Schengeni viisa näiteks Portugali saatkonnas saanud inimene võib tulla Eestisse ja vastupidi. Kohe tekib küsimus, kas Naši liikmed saaksid niiviisi Eestisse tulla. Siin on vastuseks tihe infovahetus Schengeni liikmesriikidega ja Eesti palve nende inimeste kohta, keda ta oma riigis näha ei taha. Ent säärasel skeemil on ka plusse. Nii on mitmed Eesti saatkonnata riikide ärimehed väljendanud huvi ajada äri Eestis, kuid probleemiks on olnud Eesti viisa saamine. Nüüd saab selle viisa mis tahes ELi Schengeni liikmesriigist ja seega peaksid Eesti ärivõimalused avarduma.
Ka kuvandi suhtes on Eesti taas sammukese edasi liikunud, kummutades niiviisi üha rohkem eraldusjoont vana ja uue Euroopa vahel. Ei ole kahtlust, et säärane areng tuleb kasuks ka Euroopa Liidule tervikuna, sest igasugused eraldusjooned vaid takistavad ühenduse edasiliikumist.
Schengeni viisarežiimi puhul on sageli väljendatud kahtlust, et kurjategijad saavat niiviisi paremini liikuda ja me ei teaks, kas keegi tagaotsitav oleks läinud näiteks Lätti või mitte. Rõhk tuleb panna esmasele «lukule» – Schengeni viisa saamine ärgu olgu lihtne ja piirikontroll peab olema põhjalik.Ning Eesti ei saa passikontrolli osas hakata kohe näpuga näitama teistele riikidele, sest Eesti ise peab suutma samuti terad sõkaldest eraldada.
Kahtlemata vaatab vana Euroopa, kuidas nüüd Schengeni viisarežiimiga ühinenud Euroopa riigid piiri kontrollimisega hakkama saavad. Siin saab Eesti üles näidata vaid eeskuju. |
|
|
|
|