Et Soomes nagu muljalgi maailmas on toidukultuuriga seotud suurimaks probleemiks ülekaalulisus ning sellest tingitud haigused, on viimastel aastatel erilise hoolega keskendutud soomlaste toitumisharjumuste muutmisele.
Oluline on rõhutada, et toit, mida süüakse, on tasakaalus, mis tähendab seda, et iga inimene saab toidust piisavalt vajalikke toitaineid korvamaks oma energiakulu. Selleks, et vältida ülekaalulisust, peaks toiduvalikust saadav energia vastama füüsilise koormusega kulutatavale energiale. Toiduspetsialistide poolt soovitatav parim võimalik toiduvalik on mitmekesine ja eeldab rohket leiva, juur- ja puuviljade ning marjade tarbimist.
Nõnda iseloomustab soomlaste toidukultuuri ka tervislikkus. Näiteks viimastel aastakümnetel on suudetud soomlaste toitumisharjumusi muuta nõnda, et nende pärilik kõrge kolesteroolitase veres on tuntavalt alanenud ning seda tänu väherasvaste piimatoodete ja juurviljade tarbimisele.
Soomes on välja töötatud spetsiaalsed Benecol-tooted, hambakaariest ennetavad xylitol-närimiskummid ning seedimist soodustavad ja parandavad piimhappebaktereid sisaldavad hapupiimatooted.
«Mida uut tahetakse minult kuulda?» imestab hiljuti Kadriorus volikirjad üle andnud Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski ja ütleb, et kuni Eesti-Vene suhete vanad probleemid pole lahendatud, ei juhtu seal ka midagi uut.
Eesti Raadio ajakirjanik Sulev Valner kirjutab kultuuriministrist, kes nimetas riigikogu ees vaba ajakirjandust müüdiks, ja ütleb, et see meenutab talle 1934. aastat ja vaikivat ajastut. Ajakirjanikele soovitatakse vähemalt poliitika osas vait olla.
Kui peaminister ei taha olla kelgunöör, siis ei saa ta õigustada oma valitsuse liikmete käitumist jutuga, et kuni koalitsioonilepet ei rikuta, on kõik korras, leiab Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli.
