Riigi esindajana Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjatšeslav Leedoga läbirääkimisi pidanud majandusministeeriumi kantsler Marika Priske suutis üllatuslikult jõuda positiivse lahenduseni.

Leedo äkiline meelemuutus toimus neljapäeval, kui ta ootamatult soovis kohtuda riigipoolse delegatsiooni juhi, majandusministeeriumi kantsleri Marika Priskega.

Samal päeval kirjutas Postimees, et riik otsib liikluse jätkamiseks saartega väikepraame ning kavandab saarlastele ja hiidlastele kallineva piletihinna doteerimist.

Samal teemal: Juhtkiri: Sõida tasa üle silla (9)

Kokkulepe kaheks aastaks

«Viimased 24 tundi on olnud pöördelise tähtsusega ja selle üle on hea meel,» ütles Leedo pärast kohtumist Priskega.

Kokkuleppe kohaselt jätkab Saaremaa Laevakompanii (SLK) parvlaevadega järgmised kaks aastat senise graafiku alusel ja praeguste hindadega, saades riigilt aastas 75 miljonit krooni dotatsiooni. Juhul kui oluliselt kallinevad kütuste hinnad, sadamatasud või ohutusnõuded laevadele, siis maksab riik lisakompensatsiooni. Samas ei ole riigil mingeid kohustusi ühisfirma loomiseks SLKga ning pole ka mingeid tingimusi kavandatava riigihanke osas.

«Eks teine pool sai aru, et riik on oma positsioonides kindel ja järeleandmisi ei tee ning mingist hetkest lähevad protsessid pöördumatuks ja võivad SLK-le olla halbade tagajärgedega,» märkis Priske.

Majandusminister Andrus Ansip ei soovinud enne pikemaid kommentaare anda, kui lepingutele SLKga järgmisel nädalal allkirjad alla saavad. «Tahaks loota, et see kõik ka nii jääb, nagu praegu on kokku lepitud,» ütles Ansip.

Tõenäoliselt muutis Leedo positsioonid läbirääkimistel riigiga nõrgemaks majandusministri vahetus ning Ansipi jäik positsioon nii dotatsiooni suuruse kui ka ühisfirma loomise suhtes.

Oht, et oktoobri algusest muutuks praamiturg vabaks ning SLK majandustulemusi hakkaks kontrollima konkurentsiamet, ning teadmatus tuleviku suhtes muutsid ettevõtte seisu suhteliselt ebakindlaks.

«Viimastel nädalatel on palju auru mõlemalt poolt välja lastud,» kommenteeris Leedo. «Ma arvan, et konstruktiivsus kadus läbirääkimistelt pärast jõu kasutamise ideed, mis oli meie hinnangul selgelt provokatiivne.»

Ühised huvid

SLK omaniku sõnul ei maksa kiirest kokkuleppest vandenõu otsida. «Pean möönma, et 1. oktoobriga kasvav pinge ja teatud ähvardused süvendasid üksteisest möödarääkimist, mille jätkumine võinuks mõjuda praamiliiklusele halvavalt,» rääkis Leedo. «Lükkasime kantsleriga emotsioonid kõrvale ja leidsime, et laevakompanii ja ministeeriumi erimeelsused on tühiasi võrreldes ühiste huvidega reisiliikluse korraldamisel. Muud maagiat siin ei olegi.»

Praamiskandaali tõttu ministrikohast loobuma pidanud Meelis Atoneni sõnul viis riigi suhteliselt soodsa lahenduseni riigiesindajate külm närv ja jäik läbirääkimispositsioon. «Keeruline öelda, kas minu isik oleks võimaldanud sarnastel tingimustel kokkuleppele jõuda,» märkis ta. «Igal juhul oli ministri vahetus riigile antud tehinguni jõudmisel väga odav hind.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4