Mida see tähendab? Seda, et Kitti ei illustreeri ideid, tal ei ole enne töö kallale asumist valmis teese, mida ta üritaks valada konkreetsetesse liigutustesse. See, mida ta teeb, on palju terviklikum.

Nimelt – tulemuseni ja selle kaudu ehk ka millegi sõnastamiseni peab viima protsess ise. Kitti tavatseb end nädalateks sulgeda stuudiosse, ta eksperimenteerib liigutuste enestega, püüab nende kaudu midagi leida, millenigi välja jõuda. Vahel see viib kusagile, vahel ei vii.

Mees, kes alati on teel

Kui aga viib, on tulemuseks tants, mis loob esmajoones atmosfääri, tunnet, meeleolu. Kus on sees rütm ja riim. Selline tants hakkab ise genereerima tähendusi, iga vaataja jaoks erinevaid. Nagu luulegi seda teeb.

Pealegi, nagu tunnistab Kitti, liigutus ise ei olegi väga täpne keel. «Kui ma tahan mingi mõtte välja öelda ja soovin, et see oleks ka üheselt mõistetav, siis ma ütlen või panen kirja, see on täpsem – ma ei hakka selleks tantsu tegema.»

Just selline oli ka «Veidi enne homset», Kitti eelmine, samuti Fine 5-le tehtud ja vaikuses kulgenud tants, mis tuli välja kaks aastat tagasi, et seejärel ebaõiglaselt kiiresti igavikku kaduda. Tagantjärele avab Kitti, et õigupoolest oli tegemist ühe järjekordse, pidevas protsessis oleva tööga, mis Tallinnas lihtsalt oma kolmanda lavaversioonini jõudis.

Selline protsessile orienteeritus, pidev teelolek viib mõtted sellele, kas ja kui palju on Kitti mõjutatud Ida filosoofiast. Ta ise ütleb, et mitte otseselt, kuid möönab, et oma tõetera võib selles olla küll.

«Lääs ja Ida erinevad juba ainuüksi selle poolest, milline on suhe inimese kehasse. Esimese jaoks on ta fikseeritud instrument, teise jaoks pidevalt arenev tervik, kus meel on kehaga lahutamatult seotud. Siit omakorda tuleneb vahe mõtteviisis – kui esimene töötab välja idee ja hakkab sellele otsima vormi, siis teise puhul sünnib see koos, üks ongi teine.»

Näiteks balletti vaadates, kõneleb Kitti, tekkivat tal alatihti küsimus, miks on koreograaf valinud just selle või teise liigutuse. «Sageli tundub, et lihtsalt stiili pärast, selleks, et püsida stiilis. Järelikult on stiilist saanud asi iseeneses.»

Väikesed asjad vaikuses

Selle kõrval kipub ära ununema keha ise, tema kineetika, mis pakub tohutult avastamisvõimalusi ja millesse süüvimine pakub Kittile järjest suuremat huvi. «Kui me fikseerime end vabatahtlikult millegi külge, ei ole enam põhjust rääkida protsessist – see on läbi, jääb vaid stiil. Mida rohkem ma kehasse süvenen, seda selgemini saan aru, et selle avastamine võib kesta igavesti.»

48-aastane Kitti teab, mida räägib. Professionaalse tantsijana alustas ta juba teismelisena, on sellest peale lasknud oma kehasse ladestuda väga erinevatel kultuurkihtidel. Tehnikaid Grahamist Limonini, aga ka jazzi, oma suurt armastust tänaseni. Muuhulgas on ta tantsinud Cullbergi-balletis ja Soome Rahvusballetis, viimases koguni 11 aastat, enne kui ühel heal päeval sellele lõpu otsustas teha.

«Mõistsin, et üks aeg on läbi, et see ei ole minu tee. Kui sa ei saa otsustada, mida tantsida ja kuidas tantsida, ei ole ju tegemist kunstniku, vaid instrumendiga. Pealegi, pidev lahing selle üle, kes mis rolli saab, kes pääseb esimesse koosseisu – mis kunst see on?»

2000. aastal pääses Kitti esimese Soome esindajana Bagnolet-konkursi finaali, võites tööga «Vaikelu neljale tantsijale» ka ühe kolmest preemiast. Tegemist on kõige tuntuma nüüdisaegse koreograafia konkursiga maailmas – koos Kittiga pürgis toona finaali, 14 väljavalitu sekka, koguni 423 tantsukunstnikku 42 riigist.

Edu tõi küll rahalist tuge, ka mõned tellimused ja esinemiskutsed, kuid täiesti uut lehekülge Kitti karjääris siiski ei avanud.

Ehk ongi asi selles, et tantsud, mida Kitti teeb, pole suurte lavade jaoks eriti atraktiivsed. Enamasti puuduvad neis kulissid ja efektne valgustus, tulemus on rohkem casual, ent mis peamine – need tantsud on pisut enesesse pööratud ega kipu end esimese hooga avama. Muide, piisab, kui vaadata ainuüksi pealkirju: «Vale helistik», «Väikesed asjad vaikuses», «Kolm osa, millest kaks flöödile»...

Lihtne, ent kõnekas – neile, kes süveneda viitsivad ja kuulatada mõistavad.

Tommi Kitti «24 tundi» ja Fine 5 «Tööprotsess» 25., 28. ja 29. septembril ning 7. ja 8. oktoobril kell 19.30 Tallinnas Hobuveskis

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5