Tuleviku vähistatistika ohus
26.09.2003 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kui varem jõudsid
Vähiregistrisse ka surmatõenditel põhinevad andmed, siis alates 2001. aastast
pole registril enam seaduslikku õigust neid saada.
Kuna Vähiregister järgib enamikus arenenud riikides kehtivat tava, et vähki
haigestumise statistika esitatakse kaks aastat pärast vastava kalendriaasta
lõppu, on käesolevad andmed viimased, mida võib pidada täielikeks.
Sotsiaalministeerium, kellele register kuulub, pole suutnud olukorda siiani
lahendada.
«Edaspidine statistika jääb paraku puudulikuks, sajad haigusjuhud jäävad meil
teadmata,» nentis registri juhataja Tiiu Aareleid. «Me ei saa enam teada, kaua
vähihaiged elavad, millal ja millesse nad surevad, seetõttu jääme ka
rahvusvahelisest vähivastasest koostööst kõrvale.»
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo ütles, et probleemiga on
tegeletud, ent lahendust pole siiani tõepoolest leitud.
«Toetame registri soovi täielikke andmeid saada,» kostis Tappo. «Ühe
võimalusena oleme kaalunud, et edaspidi suunduvad surmatõendite andmed Tervise
Arengu Instituuti, kust Vähiregister neile ligi pääseb.»
Veerand sajandit tegutsenud Eesti Vähiregistri andmebaas sisaldab praegu
sissekandeid umbes 150 000 vähijuhtumi kohta, millest esimesed on pärit 1968.
aastast. Vähidiagnoosiga isikute andmeid koguva, haldava ja analüüsiva üksuse
töö tulemusi kasutatakse paljudes vähitõrje valdkondades alates esmastest
uuringutest ja lõpetades tervishoiu planeerimisega. (PM)
|
Tee koduleheks
