Üha rohkemates Eesti kauplustes ulatatakse ostjale kaardimaksel seade, kus inimene sisestab ise PIN-koodi ega pea andma allkirja ja esitama dokumenti. Kui pangaautomaadis jääb ekraan möödujate pilkude eest varjule, siis kaupluse järjekorras võib ostja kõrval seisev isik suurema vaevata võõra PIN-koodi meelde jätta ja hajameelsemalt ostjalt hetk hiljem kaardi ära tõmmata. Rimi Eesti suhtekorraldusjuht Mare Bakker ütles, et Rimi läks osades kauplustes kiipkaardisüsteemile üle selle aasta maikuus ja siis algasid ka klientide kaebused. «Kirjalikke kaebusi on laekunud väga vähe, rohkem oli nurinat maksmise ajal kohapeal,» nentis Bakker. Nurisevad aegluse üle Tema sõnul nurisetakse eelkõige just tehingu aegluse ning aeg-ajalt ka turvalisuse pärast. Kui Rimi kauplused kiipkaardisüsteemile üle läksid, oli Bakkeri sõnul makseperiood tavalise magnetkaardiga makstes veidi pikem, kuid pangad on käinud süsteeme uuesti seadistamas, mistõttu on nüüd kurtmisi vähemaks jäänud. «Nendele, kes muretsevad, et kõrvalseisjad nende PIN-koodi näevad, kinnitame veelkord, et tehingu sooritamine on turvaline, kui kaardi omanik kannab oma kaardi eest hoolt,» rõhutas Bakker. Teiseks probleemiks on paljudele see, et ostja peab kindlasti mäletama PIN-koodi. Tallinlanna Katrin Mesilane ütles, et temal jäi ükskord oluline ost just seepärast tegemata, et konkreetse pangakaardi PIN-kood ei tulnud meelde. «Muud võimalust maksmiseks aga polnud,» nentis ta. Pangad aga ei ole nõus ostjate kurtmistega ja kinnitavad, et tegemist on väga turvalise süsteemiga. SEB Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni asedirektor Meelis Nurk ütles, et kiibitehnoloogia turvalisust kinnitab ka teiste riikide kogemus. Rahvusvaheline nõue Tema sõnul on kiibitehnoloogia nõude esitanud rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid VISA ja MasterCard. «Vastavalt nende reeglitele vastutab võimaliku väärtehingu eest osapool, kes kiipi ei kasuta,» rääkis Nurk. Lisaks nõuavad seda süsteemi ka euroreeglid, mille kohaselt peavad kõik Euroopa ühtse maksete turu pangad võtma 2008. aastaks kasutusele kiibitehnoloogia. Hansapanga avalike suhete juht Kristiina Tamberg kinnitas, et süsteem on turvaline, sest kaardiseade on varustatud sirmiga, mis ongi mõeldud koodi sisestamise varjamiseks. Kiipkaardid • Eestis välja antud pangakaartidest on kiibiga 65%, Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga deebetkaartidest 80%. • 59% kõigist Eestis käibel olevatest makseterminalidest toetavad kiibisüsteemi, aasta lõpuks peaks neid olema juba 75%. • Uusi makseterminale ilma kiibitehnoloogiata enam ei paigaldata. • Rahvusvaheline statistika näitab, et kiipkaardid on teinud kurjategijate elu raskemaks - info kopeerimine kiibilt on äärmiselt keeruline. • Iga kiipkaarditehing nõuab PIN-koodi sisestamist. Allikas: Hansapank, SEB Ühispank |
