Küsimust «Kas tavalise inimese elu oli nõukogude perioodil parem kui tänases Eestis?» jaatas täielikult 12 protsenti mitte-eestlastest, üldiselt oli sellega nõus 39 protsenti.

Et nõukogude ajal oli tavainimese elujärg parem, oli kindel seitse protsenti vastanud eestlastest, üldiselt toetas seda 22 protsenti.

Samal teemal: Veteranid süüdistavad ETVd sovetinostalgias (189)

66 protsenti eestlastest arvas möödunud nädalal korraldatud uuringu järgi, et praegu on Eestis tavainimesel parem kui nõukogude ajal, venekeelsest elanikkonnast arvas nii 38 protsenti.

Ka 55-74-aastaste eestlastest ei nõustunud 60 protsenti väitega, et nõukogude aastatel oleks elujärg parem olnud. 18-30-aastastest eestlasest leidis juba 71 protsenti, et praeguses Eestis on tavalisel inimesel elu parem kui nõukogude ajal.

Küsitletud mitte-eestlastest ütles 35-74-aastaste vanuserühmas 52 protsenti, et nõukogude ajal oli parem elada, 18-34-aastastest arvas nii 48 protsenti.

Nõukogude aega pidasid BNS/Faktumi uuringu kohaselt paremaks nii eestlaste kui venekeelsete seas valdavalt põhiharidusega inimesed, maaelanikud ja need, kelle teenistus pereliikme kohta jäi alla 2000 krooni.

Faktumi juht sotsioloog Juhan Kivirähk ütles, et eestlaste ja venekeelsete elanike jaoks on arvamuse kujunemisel nõukogude ajast ühine majanduslik faktor. «Majanduslik heaolu polnudki võib-olla nii kõrge, aga silmatorkav ebavõrdsus puudus, vara oli jaotunud võrdsemalt,» rääkis Kivirähk.

Venelaste elu Eestis on praegu Kivirähki sõnul ka seetõttu raskem, et ei piisa ainult vene keelest, vaid vaja on osata ka eesti keelt.

Faktum küsitles BNS-i tellimusel 20.-22. juunini 401 inimest üle Eesti.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.57