| |
|
 |
Ühes Türgi pealinna Ankara loomapoes müüdav kass. Foto: Reuters |
 |
Kassid ei tunne magusat maitset
(33)
26.07.2005 14:59
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Iga kassiomanik teab, et ta lemmik pistab parema
meelega põske põgeneva hiire kui tüki šokolaadi. Teadlaste sõnul on selle
põhjuseks tõsiasi, et kaslased pole võimelised magusat maitset tundma, kirjutab
New
Scientist.
Kaslaste geenide uurimisel selgus, et ühes nende magusa maitse tundmise võime
võtmegeenis on oluline defekt. Seetõttu ei tunne kaslased teadlaste kinnitusel
magusat maitset.
«Seda tüüpi geene nimetatakse pseudogeeniks ja see on kui molekulaarne
fossiil. Usutavalt oli see geen kunagi aktiivne, ent nüüd enam mitte,» selgitas
USA-Suurbritannia uurimisrühma liige Xia Li.
Avastus selgitab, miks kodukassid, lõvid, leopardid ja jaaguarid mitmete
uuringute andmeil magusatesse ainetesse väga ükskõikselt suhtuvad, sõnas
uuringut juhtinud biofüüsik Joseph Brand.
Teadlase sõnul tuleb võtmeküsimuseks pidada seda, kas kaslased arenesid
lihatoiduliseks just selle geenidefekti tõttu või tekkis geeniviga neil ajapikku
seetõttu, et nad toitusid vaid lihast.
Samas tunnistas ta, et sellele küsimusele pole uurijad seni kindlat vastust
leidnud.
Kuna samasugune geenidefekt esineb ka gepardidel, tiigritel ja nende kõige
kaugemal sugulasel hüäänil, võib eeldada, et vigane geen oli juba suurkaslaste
ja hüäänide ühisel eellasel.
«Päris kindlasti pidi see eellasest imetaja olema edukas kütt, sest vastasel
juhul poleks ta ilma magusatajuta hakkama saanud,» sõnas Brand.
«Selle kadumine võis anda metsikutele kaslastele teatud toiduniši, kuhu
enamus teisi loomi ei saa tungida. Enamik teistest loomadest peab pidama jahti
karjas, ent kaslased on omandanud oskuse üksi küttida,» selgitas ta.
Lihasööjate toidulaud sisaldab kõigesööjatega võrreldes oluliselt vähem
kergelt omastatavaid toiduaineid ning seega peavad kaslased olema säilimiseks
tõepoolest suurepärased jahimehed.
Teadlased peavad võimalikuks, et kaslased saavad teatud koguseid süsivesikuid
kätte süües saakloomade teatud kehaosasid, nagu näiteks maksa, kus neid leidub
märkimisväärses koguses.
Lisaks võimetusele magusat maitset tunda ei tooda kaslaste organism
ka piisavas koguses sahharoosi ehk hariliku suhkru seedimiseks vajalikku
ensüümi.
Seetõttu muudab suhkruga magusaks muudetud vee joomine kassid haigeks, ent
kuna neil puudub võime magusat maitset tajuda, võivad nad seda vett edasi juua
ja nii oma tervist oluliselt kahjustada.
Vastupidiselt inimesele on kaslastel aga väga arenenud aminohappe
maitsetunnetus ja seega ei suuda me isegi ette kujutada, kuidas võib liha
kassile maitsta, selgitavad uurijad.
|