| |
|
 |
18-aastasele Margus Hundile riputas omaealiste EMi kulla kaela olümpiavõitja Virgilijus Alekna. Foto: Rasmus Mägi |
 |
Kullapoiss Hunt liigub seitsmepenikoorma- saabastega
(2)
25.07.2005 00:01
Deivil Tserp, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Euroopa alla 20-aastaste kettaheitemeistriks kroonitud Margus Hunt
läks Leedus Kaunases autasustamisele Eesti lipuga, millega on
defileerinud kümnevõistleja Erki Nool, odaviskaja Andrus Värnik ja
sõudja Jüri Jaanson.
«Tunnet, mis mind pjedestaalil seistes valdas, on sõnadega raske
kirjeldada,» rääkis 18-aastane Nuia noormees Hunt vahetult pärast
autasustamist. «Uhke oli olla, kurku tekkis nagu klomp, kuid pisarad
silma ei tulnud,» lisas ta. Hunt tunnistas, et läks EMile
kullasooviga. «Tänavu olen enne võistlusi liiga palju heitmisele
mõelnud,» tõdes ta. «Kaunases õnnestus need mõtted peast välja tõrjuda.
Mängisime kvalifikatsiooni järel kaarte, öösel magasin hästi.» Enne
lõppvõistlust tegi Hunt eksperimendi. «Viskasin kolmekilost kuuli.
Tundub, et see mõjus hästi,» selgitas ta. «Pidasime treener Rein
Ahuniga ka sõjaplaani. Eesmärk oli esimene katse teha kindla peale ja
siis maksimumi üritada.»Kuld Eesti rekordiga Hunt
lennutas esimeses voorus 1,75-kilost ketast 59.88, mis oli tegelikult
juba kullavääriline sooritus. Ungarlasele Lajoš Kürthyle tagas hõbeda
59.75 ja sakslasele Martin Wierigile pronksi 59.04. «Kuigi mul
oli kindel plaan, läksin esimesel heitel natukene panema,» tunnistas
Hunt. «Ketas lendas liiga kõrgele. Mõtlesin, et kui nii tuleb välja
ligi 60-meetrine heide, siis olen võimeline parandama ka Eesti
rekordit.» Teises voorus heitis Hunt 58.38, kolmandas 58.45,
neljandas 59.71, viiendas 59.00 ja kuuendas Eesti rekordi 62.19.
«Pärast pikka üritamist õnnestus panna i-le ilus punkt,» kommenteeris
tulevikulootus. Täistabamuse järel kätles Hunt rivaalidest kõige
tulisemalt hea semu Wierigiga. «Oleme paar aastat sõbrad, ajame
meeleldi juttu,» märkis ta. «Mullu vahetasime Grossetos juunioride
maailmameistrivõistlustel särgid.» Peale treeneri rõõmustasid
Kaunases Hundi edu üle tema ema Eda, abiline Erich Teigamägi, üks
klassivend ja koondisekaaslased. «Ma ei jõudnud staadionilt lahkudagi,
kui telefonile hakkasid saabuma õnnitlussõnumid,» sedastas võitja. Kui
Hunt autasustamisele sammus, ulatas Teigamägi talle sama sinimustvalge,
millega on triumfeerinud kolm Eesti spordi suurkuju: kümnevõistleja
Erki Nool 2002. aasta EMil Münchenis hõbedat võites, odaviskaja Andrus
Värnik 2003. aasta MMil Pariisis teiseks tulles ning sõudja Jüri
Jaanson mullusel olümpial Ateenas hõbedast autasuga juubeldades. Lõpuks
kinkis Teigamägi legendaarse trikoloori Hundile, kellele riputas
kuldmedali kaela leedulasest kahekordne kettaheite olümpiavõitja
Virgilijus Alekna. 205 sentimeetri pikkune ja 110 kilo kaaluv
Hunt peab murranguliseks kahe aasta tagust noorte MMi Kanadas, kus ta
pidi lemmikalal leppima nulliga. Vasaraheites pälvis aga seitsmenda
koha. «Pärast altminekut hakkasin teistmoodi treenima,» nentis
Hunt. «Muutsin heitetehnikat, see oli õige samm. Mullu oli väga hea
aasta. Püstitasin 1,5-kilose kettaga omaealiste maailma tippmargi 69.50
ja tulin juunioride MMil kuuendaks.» Loob oma meeskonda Ärimees
Teigamägi kinnitusel jättis Hunt kahe aasta tagusel MMil asjaliku
mulje, ta otsustas noorukit toetada. «Mind üllatas, kui puhas ta tuba
oli. Mõne sportlase toas võis lohakil asjade keskel jalad murda,»
lausus Teigamägi. Hundi kinnitusel on ema teda korralikult
kasvatanud. «Eks ma ole ka lollusi teinud ja tüdrukuid piilunud,» ütles
ta. «Väike krutski istub siiani sees. Kuid ma pean profiks saama, sest
enam kõik nii lihtsalt ei lähe.» Teigamägi abil on Hunt hakanud
looma oma meeskonda. Ta teeb koostööd toitumisasjatundja Mihkel
Zilmeriga, tehnikat analüüsib biomehaanika spetsialisti Aadu
Krevaldiga. Õla on alla pannud Nike, Estonian Air ja EOK. Hundi
trumbid on osavus ja mitmekülgsus. Treener Ahun on ladunud tugeva
vundamendi. «Enam ma teivast ja kõrgust ei hüppa, keskendun
kettaheitmisele. Hobi korras mängin korvpalli, osaleme maakonna
meistrivõistlustel.» Koolis üle kivide-kändude Septembris
läheb Hunt 12. klassi. Edasiõppimisele ta mõelnud ei ole. «Koolis läheb
üle kivide ja kändude,» lausus ta siiralt. «Järgmisel aastal tahan
juunioride maailmameistrivõistlustel teha hea tulemuse.» Teigamägi
on võidelnud selle nimel, et Hunt saaks keskkooli rahulikult Nuias ära
lõpetada. «Margust on kutsutud Tallinna Audentesesse õppima,» meenutas
ta. «Mina jagan tema ema ja treeneri seisukohta. Mujale jõuab veel
minna.» Mitmed treenerid ihkavad Hundist voolida tippkettaheitja.
«Marguse treenimisest on juttu olnud Aleksander Tammerti juhendaja Dave
Wollmaniga ja endise Saksamaa koondise peatreeneriga, kes töötab
Prantsusmaal,» ütles Teigamägi. «Praegu on aga põhiline, et
Margus lõpetaks keskkooli,» jätkas ta arutelu. «Suurde sporti ta alles
läheb. Eestis on eeskujud olemas. Teame, mida nad on õigesti teinud,
mida valesti. Püüame õppida nende vigadest ja järgida nende eeskuju.» Tippupürgija • Margus Hunt on sündinud 14. juulil 1987. • Pikkus 205 cm, kaal 110 kg. • Treener Rein Ahun. • Õpib Karksi-Nuia gümnaasiumis, sügisel läheb 12. klassi. •
Saavutused kettaheites: Euroopa alla 20-aastaste meister 2005,
juunioride MMi kuues 2004, Euroopa noorte olümpiapäevade võitja 2003. • Jõunäitajad: rebib 110-kilost kangi, lamades surub 145 kg, kükib 180-kilose kangiga. Arvamus Aleksander Tammert,olümpiapronks Kui
mina tippupürgimist alustasin, oli Eesti kettaheite olukord üpris
nukker. Tagalas valitses tühjus. Praegu on seis hoopis teistsugune,
järelkasv tuleb mürinal peale, noored saavad omaealiste
tiitlivõistlustelt medaleid ja kõrgeid kohti. See on rõõmustav ja
kiiduväärne. Euroopa meistriks tulnud Margus Hundi võimetega olen
hästi kursis. Ta on piisavalt pikk ja tugev. Kui areng jätkub samamoodi
nagu seni, siis ma talle vastaseid ei näegi. Hundist võib saada oma ala
valitseja kogu maailmas. Siiani pole meil olnudki meest, kes suutnuks
oma alal parim olla. Isegi Erki Nool ei olnud ühelgi hooajal
ainuvalitseja. Samas on teemandi lihvimine keeruline töö, seda
peab tegema väga arukalt, vastasel juhul ei saavutata oodatavat
tulemust. Lähiajaloost võib leida mitu hoiatavat näidet, kui
tulevikulootuse areng pole jätkunud plaanipäraselt. Loodetavasti peab
Hundi treener ala asjatundjatega nõu ja noormehe arengukõver liigub
edaspidigi sama jõuliselt. Gerd Kanter,Eesti rekordimees Margus
Hunt heitis meeste ketast üle 56 meetri. Eeldasin, et 1,75-kilone ketas
peaks maanduma vähemalt viis meetrit kaugemal. Nii läkski. Tal on veel
natuke aega seda ketast heita, maailmarekord 65.88 kuulub egiptlasele.
Samas pole 1,75-kilost ketast kerge lendama saada, see on küllalt
kapriisne heitevahend. Kuuldavasti heitis Hunt EMi
kvalifikatsioonis vihmasajus 57 meetrit, see näitab taset. Kuid olen
meie ühiselt abimehelt Aadu Krevaldilt kuulnud, et Hundi tehnika pole
enam nii hea kui paar aastat tagasi. Eks see ole ka mõistetav. Poisil
on jõudu juurde tulnud, see mõjutab tehnikat. Tal tuleb tehnika
viimistlemisele tähelepanu pöörata. Olen Hundi abilise Erich
Teigamägi jutust aru saanud, et nad liiguvad õigesti – rahulikult.
Praegu on raske öelda, millised tulemused talle jõukohased on.
Noorteklassis säranud ungarlane Attila Horvath heitis lõpuks 68
meetrit. Selge, et ei minu ega Hundi areng ei saa lõpmatult jätkuda,
mingil ajal tekib paratamatult paigaltammumine. Võib-olla oleks Hundil
kasulikum, kui ta heidaks 20-aastaselt stabiilselt 62-63 meetri kanti.
|