Peakorraldaja Peeter Vähi sõnul on ka Tallinna ja Tartusse laienenud festival aastate jooksul leidnud oma kindla suuna ja stiili ning eesmärgiks on leitut pigem säilitada kui lõputult katsetada. «Otsime seoseid muusika, religiooni ja teiste kunstivaldkondade vahel, et luua neist üks elamuslik tervik,» ütles Vähi festivali avaõhtul.

Tänavusele, arvult juba kümnendale festivalile anti meeleolukas ja sõna otseses mõttes võimas avalöök neljapäeva õhtul Pärnus Rüütli ja Nikolai tänava nurgal üles seatud laval, kus löökpilliansambel Paukenfest eheda mängurõõmuga publiku pikalt paigale naelutas.

Muu hulgas kõlas noore helilooja ja ansambli asutajaliikme Ülo Kriguli spetsiaalselt festivalile kirjutatud uudisteos «Klaaspärlimäng», mille kohta autor on varem öelnud, et see on eelkõige lugu mängimiseks – pakkudes heliloojale meditatiivset-intellektuaalset mänguvõimalust ja muusikutele ehedat mängimisrõõmu.

Rituaal, helid ja pildid

1787. aasta lihavõttepühade ajal Cadizi katedraalis esmakordselt ette kantud Joseph Haydni passiooni «Seitse viimast sõna ristil» peetakse vaatamata pikkusele ja emotsionaalsele pingele lihtsuse ja elutarkuse musternäidiseks.

Helilooja ise pidas seda sügavas kristlikus vaimus kirjutatud teost, milles ta püüdis väljendada ristile naelutatud Jeesuse kannatusi ja tundeid nii, et seda tunnetavad ka kuulajad, üheks oma parimaks teoseks üldse.

Teos, mis koosneb seitsmest sonaadist, mida raamivad «Püha sissejuhatus» ja «Vihane finaal», kanti juba mitusada aastat tagasi ette üsna ebatavalises õhustikus – katedraali laes põles vaid üks küünal ja iga sonaadi juhatas sisse piiskop vastava piiblifraasiga.

Pärnu kontserdimaja hämaralt valgustatud laval ei pakutud publikule grammigi kesisemat elamust – Moskva kammeransambel Opus Posth eesotsas esiviiuldaja ja ansambli kunstilise juhi Tatjana Grindenkoga oli Haydni sõnumi meieni toomiseks hiilgav valik.

Väikeses lummavas valgussõõris laval istuvate muusikute ümber koha sisse võtnud publik tundis end otsekui pühasse rituaali kaasatuna: ringikujuliselt asetatud tooliridu ümbritsesid omakorda lummava sõõrina kunstnik Tatjana Yani valgustatud pühapildid.

Tekkis erakordne atmosfäär, milles keelpilliansambli intiimne, kuid samas emotsionaalselt äärmuseni pingestunud esitus Haydni muusikalise sõnumi veenvalt kuulajani tõid.

Põnevust jagub

Hiljem ütles Grindenko oma isiklikku seost teosega kommenteerides, et meil kõigil peaks sellega olema mingi isiklik suhe. «Ajal, mil kristlus elab üle nii keerulist perioodi, ei saa see lihtsalt ühtegi inimest puudutamata jätta. Küsimus on ainult selles, kuidas me seda väljendada oskame,» ütles Grindenko Postmehele.

Põnevaks tõotab kujuneda ka homne Tallinna kammerorkestri esinemine koos Tõnu Kaljustega Pärnu kontserdimajas. Esitusele tuleb muusikaajaloo ühe kriminaalsema ja vastuolulisema persooni Carlo Gesualdo da Venosa teos «Madrigalid».

Oma naise tapnud helilooja intrigeeriv isiksus inspireeris omakorda tänapäeva Austraalia heliloojat Brett Deani loomaks teost «Carlo». Need kaks meest ja nende teosed toobki Kaljuste kontserdilaval kokku.

Ebatavalist elamust tõotab kindlasti ka Pärnu Linnaorkestri kolmapäevane esinemine; ettekandele tuleb Austraalia helilooja Philip Bracaini teos «Gundah tants», mis on kirjutatud aborigeenide pillile didgeridoole, viiulile ja orkestrile.

Muusikafestival

«Klaaspärlimäng»

9. juulist 18. augustini Pärnus, Tartus ja Tallinnas

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0