| Teadlased loodavad, et uus leid aitab selgitada, miks ja kuidas dodo välja suri. Varasemad teooriad on dodo väljasuremises süüdistanud nii liigset jahtipidamist kui ka 17. sajandil India ookeani saartele toodud rotte ja kasse. Dodo skelett, mille juurest ei puudunud ka jalaluud, nokk, tiivaluud ja kolju, tuli päevavalgele Mauritiusel ühes suhkruroo istanduses läbi viidud kaevamiste käigus. «See on suurepärane skelett, mis on varasemate leidudega võrreldes palju täiuslikum. Lõpuks saame täiusliku skeleti kokku panna,» selgitas dodo uurimisprogrammis osalev Julian Hume. Viimane täiuslik dodo topis asus Suurbritannias, Ashmoleani muuseumis ja 1755. aastal oli see nii halvas seisukorras, et tuli põletada. Muuseum säilitas siiski noka ja ühe jala. Mauritiusel elanud lennuvõimetule linnule panid dodo nime Portugali meresõitjad. Neilt pärinevad ka esimesed joonistatud pildid selle kummalise linnu kohta. Viimast korda nähti elusat dodot umbes 1660. aasta paiku. Dodo välimus oli väga kentsakas - tal on suured jalad, lühike kael, pisikesed tiivad ning ülitugev nokk. Lind liikus väga aeglaselt ja kohmakalt, kuna seda raskendas ka 20-kilogrammine keharaskus. Toimetas Inna-Katrin Hein |
kõik galeriid
