Paar aastat tagasi tuli mul Sonari festivalist juttu hea sõbraga, kes tol ajal Accidental Recordsis töötas. «Sonar on meie jõulud! Me käime seal alati! KÕIK on kohal!» Tol hetkel ei osanud ma sest lapselikult entusiastlikust «jõulust» midagi arvata. Nüüd saan peaaegu et aru.
Kuigi meie barbaarsete kommetega europrovints on kesklehtede ja pedeaktivistide kindla veendumuse kohaselt maailma kõige rassistlikum riik, möödus Jim Ashilevi näidendi esietendus ilma vähimagi nahavärvivägivallata.
Juuni viimasel päeval jõustuv nootide paljundamise keeld lööb valusa augu Eesti kooride ja orkestrite rahakotti ning tekitab peavalu nii dirigentidele kui ka lauljatele ja pillimeestele.
Paar aastat tagasi tuli mul Sonari festivalist juttu hea sõbraga, kes tol ajal Accidental Recordsis töötas. «Sonar on meie jõulud! Me käime seal alati! KÕIK on kohal!» Tol hetkel ei osanud ma sest lapselikult entusiastlikust «jõulust» midagi arvata. Nüüd saan peaaegu et aru. 
Vanemad uudised
