Juuni viimasel päeval jõustuv nootide paljundamise keeld lööb valusa augu Eesti kooride ja orkestrite rahakotti ning tekitab peavalu nii dirigentidele kui ka lauljatele ja pillimeestele.

Rahvusooperi Estonia poistekoori ja kammermeeskoori Revalia dirigent Hirvo Surva hinnangul tekitab autoriõiguse seaduse muudatus, mis ei luba enam paljundamismasinal nootide koopiaid teha, kõige tõsisemaid probleeme just suure repertuaarimahuga kooridele, kirjutab Eesti Päevaleht.

«Käisime meeskooriga hiljuti konkursil, kus tohtis laulda vaid originaalnootidest, millele kulus üle 10 000 krooni. Eesti noodid on odavamad, aga maailmamuusika puhul võivad ainuüksi ühe laulu noodid maksta kaks-kolm eurot,» märkis Surva.

Antud autorikaitse reegli Eestisse laienemine tähendab tema sõnul seda, et igal koorilauljal tuleb kallid noodid sarnaselt lääneriikide harrastajatega endal kinni maksta.

Surva väitel tuleks riigil kiiresti pakkuda kompensatsioonisüsteemi.

Kultuuriministeeriumi autoriõiguse osakonna spetsialisti Toomas Seppeli sõnul oli veel kehtiv

õigus vastuolus Euroopa Nõukogu infoühiskonna direktiiviga, mistõttu riigikogu pidi selle vea parandama ja andma nootide kirjastajatele täiendava kaitse.

«Heliloojad või nootide kirjastajad saavad kasu seeläbi, et suureneb noodivihikute läbimüük, sest enam ei saa teha koopiaid terve laulukoori tarvis,» märkis Seppel.

Samas lubab seadus noote endiselt tsiteerida, refereerida, kasutada illustreerival eesmärgil ja paljundada neid «motiveeritud mahus» õppetööks.

Toimetas Peeter Kuimet, PM online