Eduard Vilde «Mäeküla piimamehes» ütleb mõisnik Prillupile, et nad on võrdsed jumala ees, aga mitte teineteise ees. Postimehe ajakirjanik Sigrid Tappo hinnangul väljendab Rahvaliidu juht Villu Reiljan sarnast seisukohta oma põhjendustes, miks Arnold Rüütli jääb kõrvale presidendidebattidest.

Kui keegi tahab Rüütliga polemiseerida, siis kasvagu enne nii suureks ja seejärel polemiseerigu, leidis Reiljan Rahvaliidu kongressi järel.

Samal teemal: Jarno Laur: Rüütlile tuleb anda võimalus rääkida

Kas Arnold Rüütliga võiks arutelusse laskuda ainult temaga vähemalt ühepikkune isik ehk siis see, kelle kasv on umbes 1.85? Või vaimult suur? Kas nii suur nagu füüsik Albert Einstein või riigitegelane Jossif Stalin? Mõlemad on ajaloolised suurkujud, ehkki vastaspoolustelt.

Eesti on kuulutanud end demokraatlikuks riigiks ja põhimõtteliselt ei peaks meil eksisteerima suhtumist, et on üks suur mees ja palju pisikesi mehi. Ja viimased teevad nii, nagu suur mees ees ütleb.

Sestap ei näi ilukõneliselt parteifunktsionääride poolt pjedestaalile tõstetud vaikiv kandidaat eriti usaldusväärne. Kuid just seda taktikat on Rahvaliit presidenditrallis tihedalt pruukinud, korrates mantrana, et Rüütel on president ja sellepärast ei peagi ta teistega avalikus debatis osalema. Seejuures pole see neid seganud vastaskandidaate halvustamast – viimati nimetas rahvaliitlane Arvo Sirendi näiteks Toomas Hendrik Ilvest tulnukaks.

Tõsi, Rüütel teatas oma valmisolekust kandideerida alles hiljuti, ent see, et ta uuesti kandideerib, muutus lume minekuga aina selgemaks. Kuid ta on president, mitte kuningas. Ja tema positsioon on valitav, mitte päritav.

Aga et Rüütel pooljumalikest kõrgustest Rahvaliidu rukkilille tagant nii tühiste tüüpidega nagu teised presidendikandidaadid mingisse avalikku väitlusesse ei lasku, ei saagi me teada, mis siis tema arvates Eestist edasi võiks saada. Võib-olla on tal palju mõtteid, kuid need jäävad talle endale.

Huvitav oleks muidugi teada, kuidas valijamehed valikut tegema minnes oma eelistust kas või iseendale põhjendavad, kui nad hääletavad mehe poolt, kellest polegi justkui teada, kui hea või halb valik see on. Mõnele on kindlasti ka parteikäsk piisav põhjendus.

Nii ei jäägi muud üle kui augusti lõpus vaadata, mis me siis Kadriorgu saime – mõne tulnuka, muinasasja või hoopis midagi muud.

Aga on ka võimalik, et Rahvaliidu vastumeelsus lasta Rüütlil avalikes debattides kaasa lüüa on tänavusest vabariigi aastapäeva paraadist saadud traumaatilise kogemuse tagajärg. Toona soovis Rüütel kaitseväelastele head võidupüha. Ja Rahvaliidu juhid ei taha teada, mida mees võiks kokku rääkida siis, kui talle pikemalt vabas vormis sõna anda.