Uurimus kinnitas, et atmosfäär soojeneb kiiremini just lähistroopilistel aladel.

Teadlased võtsid oma uurimise aluseks 25 aasta jooksul satelliitidelt saadud informatsiooni, leides, et mõlemat poolkera ümbritsevad kiiresti liikuvad õhuvoolud on ühe laiuskraadi ehk 112 kilomeetri võrra pooluste poole liikunud.

Põhja- ja lõunapooluse kohal 9 kilomeetri kõrgusel läänest itta liikuvad õhuvoolud on meteoroloogiliseks piiriks troopilise ja lähistroopilise kliimaregiooni vahel.

Teadlaste ennustuse kohaselt võib see piir nihkuda, kui keskmistel laiuskraadidel olevad tormid liiguvad pooluste poole, vähendades sellega talvel sadava vihma ja lume hulka Lõuna-Euroopas ja Lõuna-Austraalias.

«Troopikaalad laienevad ning haaravad enda alla laiemad alad. Kui see tõesti sünnib, siis tähendab see seda, et lähistroopilised kõrbed laienevad tihedalt asustatud keskmistele laiuskraadidele,» ütles Washingtoni ülikooli teadlane Qiang Fu.

Samas tunnistas uurimises osalenud professor John Wallace, et neil pole kindlaid andmeid, kas õhuvoolude muutumine on seotud globaalse kliimasoojenemisega või on tegemist lihtsalt anomaaliaga.

Wallace lisas, et kui need õhuvoolud liiguvad selle sajandi jooksul veel kaks või kolm kraadi pooluste suunas, siis väga kuivad paigad , nagu näiteks Sahara kõrb, võivad vähemalt 300 kilomeetrit laieneda.

Teadlased avastasid, et Maakera ümbritseva atmosfääri madalamad kihid soojenevad kiiremini umbes 30 kraadi põhjalaiuse juures, mis katab USA lõunaosa, Lõuna-Hiinat ja Põhja-Aafrikat ning samamoodi ka 30 kraadi lõunalaiuse juures, mis jookseb üle Lõuna-Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika lõunaosa.

Toimetas Inna-Katrin Hein