«Nädala alguses avaldatud tööhõive kasvu numbrid viitasid sellele, et palgatõus võib olla väga suur, kuigi nii ulatuslikku tõusu ei osanud küll oodata,» ütles Lauri BNS-ile.

Samal teemal: Rahandusminister Sõerd: palgakasv paneb avaliku sektori löögi alla Keskmine palk tõusis 16 protsenti

Kiire tõusu põhjuseks on Lauri hinnangul eelkõige kiirest majanduskasvust tulenev tööjõu nappus - ettevõtted peavad töötajate saamiseks ning hoidmiseks palku tõstma.

Kiiresti kasvavad käibed, näiteks jaekäive, tööstusmüük ja eksport viitavad sellele, et palgatõus ei ole ettevõtetele suureks probleemiks. Tulude kasv on endiselt vähemalt samaväärne palgakulude kasvuga, selgitas Lauri.

«Kindlasti ei pruugi see iga ettevõtte või tegevusvaldkonna kohta kehtida, kuid üldjoontes paistab seis olevat rahuldav. Tuleb loota, et kiire palgatõusuga on kaasnenud ka tootlikkuse kasv. Senini on see nii olnud,» lausus Lauri.

Mõnedes valdkondades paistab Lauri sõnul toimuvat nõndanimetatud kompenseeriv palgatõus - eelmisel aastal tegemata jäänud või väga tagasihoidlik palgatõus nõuab nüüd suuremat palgatõusu.

Kuna majandusolud jäävad soodsateks, siis püsib nõudlus ka lisatööjõu järgi ning ka palgakasv jääb tugevaks, prognoosis analüütik.

Ka rahandusministeerium tõi palgatõusu kommenteerides soodsad majandustingimused, mis tulenevad suurest nõudlusest siseturul ning kasvanud ekspordist.

Samuti on palkade kasvule survet avaldanud konkurents Soome, Rootsi ja teiste Euroopa riikide tööjõuturgudega ja sealsete palgatasemetega, märkis ministeerium.

Tegevusaladest avaldasid brutopalga kiirele kasvule kõige enam mõju ehitus, kaubandus ning töötlev tööstus. Kiires tempos on ministeeriumi teatel suurenenud ka nendel aladel töötavate inimeste hulk.

Ehitussektorile avaldab kõige enam mõju suur nõudlus nii elamuehituse kui ka infrastruktuuri- ning tööstusobjektide järele. See omakorda on suurendanud vajadust näiteks ehitusmaterjali- ning puidutööstuse toodangu järele ja toonud kaasa hindade ja tulude kasvu selles sektoris, mis on võimaldanud ka palkasid tõsta.

«Et samal ajal on palju ehitajaid ja ka paljude teiste tegevusalade spetsialiste suundunud kõrgema palga tõttu välisriikidesse tööle, siis on kohapealsed ettevõtted sunnitud palgataset tõstma, et üldse töötajaid leida või häid oskustöölisi kinni hoida,» märkis ministeerium.

Aktiivne kaubandustegevus ning kaubanduskettide laienemine maapiirkondadesse on ministeeriumi andmeil samuti suurendanud nõudlust kaubandustöötajate järele - see on loonud töötajate jaoks soodsama palgaläbirääkimiste positsiooni.

«Näiteks ei ole inimesed enam nõus töötama 3000-kroonise miinimumpalga lähedase palga eest. Võimalike sotsiaaltoetuste ning töölkäimisega kaasnevate kulude tõttu kaalutakse tööle minekut alates nelja-viie tuhande kroonisest brutopalgast kuus,» teatas ministeerium.

Veel on lisaks maksuameti tõhusale tööle ümbrikupalkade vastu võitlemisel tõusnud inimeste endi teadlikkus legaalse töö olulisusest, sest ametliku tööga on seotud puhkusetasud, pensioni, töötus- ning ravikindlustus, leiab ministeerium.

Rahandusministeerium nimetab murettekitavaks palkade taset hotellides ja restoranides, mis moodustab vaid 63 protsenti Eesti keskmisest palgast.

Statistikaameti teatel tõusis Eestis keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis mulluse sama ajaga võrreldes 15,7 protsenti 8591 kroonini, mis on viimase kaheksa aasta suurim tõus.