Pronkssõduri juures käivad ju ikkagi Eesti seaduslikud elanikud, meie täieõiguslikud kaaslinlased, kellest paljude lein on siiras.

Samal teemal: Politsei kutsub rahvast üles Tõnismäele mitte kogunema Laanet keelas kõik meeleavaldused pronkssõduri juures Video Pronkssõdur sai ööpäevaringse politseivalve

Viisteist aastat on iseseisvas Eestis pronkssõdurist rahulikult mööda käinud ka Tiit Madisson ja Jüri Liim. Nüüd järsku on aga neil vaja just venelaste pidupäeval seal Eesti lippu lehvitada, pommiähvardusi teha ja valitsusele ultimaatumeid esitada. Kus Madisson siiamaani oli ja miks on tal just nüüd vaja kibekähku sellest kujust lahti saada?

Üks kaitsepolitsei suuremaid töövõite 1990. aastate teisel poolel oli eestivaenulike Vene erakondade tülliajamine ja killustamine. Küllap võiks selle eest püstitada pronkssõdurist suurema mälestusmärgi nii mõnelegi vene poliitikule, kes oli kaitsepolitsei agendina Eesti riigi teenistuses.

Venemeelsed jõud on Toompeal poliitilise esinduseta ja Vene julgeolekuteenistus nuputab, kuidas luua Eestis ühtne Vene erakond, millega minna 2007. aastal riigikogu valimistele. Kes tahab sellest natuke pikemalt lugeda, siis eestikeelsetest tekstidest on kättesaadavaim ehk kaitsepolitsei aastaraamat.

Julgeolekuteenistus, nagu näha, on probleemile hiilgava lahenduse leidnud. Pronkssõduri ehk sõjaohvrite mälestuse kaitsmine on üks väheseid asju, mis on ühtviisi arusaadav ja südamelähedane peaaegu kõigile venelastele, sealhulgas ka paljudele eestimeelsetele venelastele.

Kui Rahvarinne sündis fosforiidisõjas ja IME kaitseks, siis Interrinne sünnib praegu uuesti kujusõjas ja pronkssõduri kaitseks. Stsenaariumid on hämmastavalt sarnased, pronkssõduri juures toimuvad isegi «öölaulupeod».

Mida peaks tegema valitsus? Pronkssõdur tuleb Tõnismäelt ära viia, aga seda ei tohi teha surve all. Katse kujuga kiiresti midagi ette võtta tähendab alluda provokatsioonile. Valitsus peab püüdma katlast auru välja lasta, ja kõik, kellele meie vabadus kallis on, peaksid praegu hoiduma surveavaldustest ja olukorra pingestamisest.

Üht-teist saab teha ka ajakirjandus. Kui Austrias pandi holokausti eitava raamatu autor vangi, siis avalik-õiguslik ETV kutsus eile ühe sellise tegelase lollikestele ässituskõnet pidama lausa «Terevisiooni» stuudiosse.