President Arnold Rüütli otsuses jätta elektroonilist hääletamist võimaldav seadusemuudatus välja kuulutamata tuleb lisaks kõigele muule tunnustada ka riigipea valmisolekut taluda süüdistusi parteipoliitika ajamises. Pole kahtlust, et e-hääletuse pooldajad meenutavad presidendi vastuväidetesse süvenemise asemel hoopis tema kunagist kuulumist Rahvaliitu, sest e-hääletuse kõige ägedam vastane on just Rahvaliit.

Tasub siiski tähele panna, et president ei ole e-valimiste kui valimisviisi vastu üldse, vaid üksnes konkreetse seaduseteksti vastu, mis jätab paljud olulised probleemid lahendamata. Põhimõttelise otsuse

Samal teemal: Sügisel e-hääletust ei tule (14)

e-valimiste lubamise kohta on riigikogu teinud ja president heaks kiitnud juba ammu, kuid valimiste korraldamiseks tuleb kehtestada kord, mis on kooskõlas põhiseadusega.

Kui e-hääletuse kiire rakendamise pooldajad on seadusemuudatust läbi surudes rõhunud eelkõige valimiste kvantiteedile ehk valijate hulga suurendamisele, siis president pööras põhitähelepanu valimiste kvaliteedile ehk sisule: kodanike põhiseaduslike õiguste kaitsele, valijate õigusele vabalt ja ühtemoodi hääletada.

E-hääletuse mõju valijate hulga olulisele suurendamisele võib kahtluse alla seada juba ainuüksi seetõttu, et üksnes tühisel osal valijaist on olemas vajalik tehnika. Loomulikult on võimalik, et ID-kaardi lugejate omanike arv mitmekordistub lähiajal, kuid see on siiski üksnes võimalus, mitte sündinud tõsiasi.

See-eest pole aga kahtlust, et võimalus hääletada suvalises kohas ja suvaline arv kordi oma otsust muuta suurendab oluliselt pettuste ja valijate ebasoovitava mõjutamise võimalust. Et erinevalt e-hääletajast pole tavalistel hääletajatel võimalust hiljem oma otsust muuta ja mitu korda hääletada, rikub seadusemuudatus otseselt ka valimiste ühetaolisuse nõuet.

Seadusemuudatuse pooldajad võiksid enne presidendi kritiseerimist hetkeks mõelda, kellele ja milleks üldse on e-hääletust vaja? Kas üha suurem hulk rahvast jääb valimistest eemale hääletamise tülikuse tõttu või mingitel muudel, hoopis sisulisematel ja sügavamatel põhjustel?

Kui poliitikud ei taha või ei oska lahendada tegelikke probleeme, vaid tegelevad sisu asemel hoopis näilisusega, demokraatia välispinna ülevõõpamisega, siis ei tõuse e-valimistest kestvamat tulu kellelegi peale petturite ja arvutiseadmete tootjate. Tehniliste trikkidega saab oma valimistulemusi ja rahva valimisindu parandada üksnes ajutiselt – kui sedagi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67