| «Kui kirjanik saab teha oma tähtsa töö juures lühemaid või pikemaid pause, käia toas ringi, minna vahepeal võileibu haukama, või siis pühendada oma teose kirjutamisele mitu aastat, seejuures mõnd osa isegi ümber kirjutades, siis eksamikirjand valmib sisuliselt ühe hingetõmbega,» rääkis Lukas. «Kirjanik saab vahel alles kirjutamise kestel ise ka teada, mis teemal tegelikult lugu tuleb kirjandi puhul ei jõua enam poole pealt teemat muuta, kui see juba kord valitud on.» Nii ongi Lukase väitel täna kirjaoskuse kõrval kõige olulisem keskendumisvõime. «Eksamieelsest erutusest hoolimata on teile täna suureks toeks see kindlustunne, mille annavad traditsioonid. Alati on eksamiga ilusti hakkama saadud. Kirjandit on kirjutatud juba aastaid ja aastaid varem ning küllap kirjutatakse seda ka edasi kümneid aastaid pärast teid.» Lukas lisas, et traditsioonilisuse kõrval on tänane kirjand eriline, sest esimest korda ühitame sel aastal osa eesti ja venekeelsetest teemadest vähemalt neli neist langeb kokku. «Pean seda oluliseks muudatuseks, sest Eesti riigis on kõigi meie mõtetel ühisosa, mida peame suutma teistega jagada. Kõigi meie ülesandeks on arutleda selle maa saatuse üle ja leida teid, kuidas Eesti elu paremaks muuta.» Lukas meenutas ka, et sel aastal möödub 800 aastat muistse vabadusvõitluse algusest ja 90 aastat vabadussõja algusest, samuti on riigi 90. aastapäev. «Eesti Vabariigi 90.aastapäeval on meil kõigil põhjust üksteist õnnitleda iga päev,» rääkis Lukas. «Kujutlege täna, et teie ees on suur Eesti Vabariigi pühendusteraamat. Kirjutage sinna ausalt, pühendage nii järgnevad tunnid kui kogu tänane kirjand mõtteliselt oma riigile ja rahvale.» Täna istus üle Eesti koolipinki üle 23 000 abituriendi, et kirjutada riigieksami kirjand. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
