Rootsi teadlane: tuumaenergia on häbiväärne
26.04.2008 15:15
Laupäeval Eestimaa Roheliste korraldatud konverentsil «Kas selge plaan või energiarulett?» märkis Stockholmi Ülikooli geofüüsika ja geodünaamika professor Nils-Axel Mörner, et tuumenergia tootmine kujutab endast tõsist ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele.
|
| |
|
 |
Aatomielektrijaam
Foto: AP |
|
|
Oma ettekandes keskendus professor Mörner keskkonnaohtudele, mida
tuumaenergia võib põhjustada ning pööras erilist rõhku oma kõnes
radioaktiivsete tuumajäätmete ohutule ladustamisele, vahendas roheliste parlamendifraktsiooni pressiesindaja Katrin Mesilane.
Mörner kummutas mitmeid väiteid ja müüte, mis puudutavad tuumaenergia ohutust ning turvalisust.
Muuhulgas peatus Nils-Axel Mörner pikemalt «lõpliku ladustamise» ideel, mis
tuleneb 1970. aastate lõpus valitsenud valel arusaamal geoloogiast.
«Tol ajal oli geoloogilise «stabiilsuse» kontseptsioon veel olemas, nüüdseks on
see lammutatud ja kõrvale heidetud,» ütles Mörner.
«Nüüdseks teame, et Fennoskandia oli pärast jääaega kõrgseismiline ala, kus toimusid murrangute ümberpaiknemised, aluskivimite pragunemised ja metaaniplahvatused. Seetõttu kõlab jutt radioaktiivsete tuumajäätmete ohutust hoiustamisest pikaajaliselt küllaltki absurdselt,» selgitas professor.
Teise murekohana nimetas professor Mörner väidet, nagu võiksid hoidlate
konteinerid asuda 50-100 meetri kaugusel jääaja järgse maapinna tõusu
murrangujoontest.
«Faktilised tähelepanekud on näidanud, et vaja oleks pigem kaugust 50 – 100 kilomeetrit, mis tähendab 1000-kordset erinevust,» väitis Mörner. Ta lisas, et realistliku «ohutu kaugusega» arvestades ei ole aluskivimites enam kohta tuumajäätmete hoidlatele.
Oma sõnavõtu kokkuvõttes ütles professor Nils-Axel Mörner, et KBS-3 tüüpi
hoidlaid ei saa enam lugeda õigeks ohutu käitlemise meetodiks.
«Selle asemel on soovitatav kasutada kuiva ladustamise viisi ehk DRD meetodit, sest see tagab tegevusvabaduse,» selgitas ta.
«DRD hoidlas on jäätmed kontrollitavad, väljavõetavad, see hoidla on remonditav ja edasikasutatav, jäätmed on mujale viidavad. Lisaks on see meetod palju odavam,» märkis Mörner.
«Ka kuivladustamine ei ole täiesti ohutu, aga täna teadaolevatest lahendustest
parim,» sõnas professor.
Nils-Axel Mörner on Fennoskandia kerkimise, paleoseismilisuse, neotektoonika ja Fennoskandia aluskivimite üldise stabiilsuse spetsialist.
Ta on osalenud tuumajäämete käitlemist puudutavates vaidlustes juba 30 aastat ning kirjutanud arvukalt teaduslikke artikleid. Tema avastused lõpetasid igasugused jutud pikaajalisest ohutusest ning pöörasid tuumajäätmete käitlemise temaatika täiesti uude valgusesse.Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee |
