Esmaspäeval teatas põllumajandusministeerium, et esmase kiirtesti analüüsi andmetel andis ühe 11-aastase Jõgevamaa lehma ajuproov kahtlase tulemuse, mistõttu uuriti proovi edasi histopatoloogilise ja immunohistokeemilise meetodiga.

Samal teemal: Hullulehmatõve kinnitusele võib järgneda nelja veise tapmine Eesti veisel kahtlustatakse hullu lehma tõbe

Täiendavate analüüside kohaselt lehmal siiski hullulehmatõbe ei olnud.

Hullu lehma tõbi ehk BSE (veiste spongiformne entsefalopaatia) on veiste nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu.

Haiguse põhjustajaks ja nakkuse ülekandjaks on valguosake ehk prioon.

Erinevatel loomadel esinevat valguosakestest põhjustatud haigust nimetatakse üldnimetusega TSE (transmissiivne spongiforme entsefalopaatia), mis kujutab endast nakkavat ajukoe käsnjast kahjustust, mille tagajärjel ajukoe rakud hävivad.

Haigusetekitaja esineb närvikoes ja teda ei leidu piimas ega lihas.

Haiguse levimise ennetusmeetmetena kehtib alates 2001. aastast täielik keeld mäletsejalistelt pärineva proteiini tagasisöötmisele mäletsejalistele. Hiljem laienes keeld kogu loomse proteiini söötmisele põllumajandusloomadele. 

2002. aasta algusest on ennetusmeetmena tapmisel kohustus eraldada eri riskiastmega materjalid (seljaaju, peaaju, mandlid, kolju koos aju ja silmadega, soolestik) ja nende hävitamine matmispaikades ja alates 2005. aasta jaanuarist jäätmekäitlustehases.  

VTA on alates 2002. aastast rakendatud BSE seireprogrammi, mille raames uuritakse kõik üle 24 kuu vanused hukkunud, hukatud, haigena tapetud ja hädatapetud ning kõik üle 30 kuu vanused tervena inimtoiduks tapetud veised.

Haigust ei saa diagnoosida elusloomal, uuring tehakse surnud või tapetud looma ajust. 2005. aastal uuris VTS kokku üle 30 000 veist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2