Külmavärinaid tekitavad sündmused said Tallinna lähedal Pankranniku elamurajooni ühes põiktänavas alguse pühapäeva öösel kella poole ühe paiku. «Olin just lapsed magama pannud, kui kostis tume müts ja käivitus auto alarm,» kirjeldas loo avapauku Ivari majanaaber, kes turvalisuse huvides ei soovinud oma nime Postimehele öelda.

Kohe akna juurde jooksnud naabrinaine nägi, kuidas keegi askeldas Ivari Citroëni väikebussi kallal ning lõi veidi aega hiljem juhipoolse aknaklaasi puruks. «Kui ta läbi akna autosse hüppas, karjusin talle, et kuhu sa ronid, kuid pealtnäha normaalse välimusega mees ei teinud teist nägugi,» rääkis naine.

Peksis kõike

Selleks ajaks olid aknale tulnud ka Ivar ja ta naine ning juba tehti esimesi kõnesid politseisse. Seejärel kostis kümmekonna minuti vältel autost raju laamendamist. 28-aastane Aleksei peksis autos kõike, mis rusika ette jäi, et huilgavat alarmi vaigistada. Et see vilja ei kandnud, tuli võõras autost välja, käis ümber masina ja tagus jalaga. Samal ajal vene keeles kogu aeg karjudes ja sõimates.

«Ta käitumine oli täiesti ebaadekvaatne. Mingil hetkel jäi ta maja ees seisma, vaatas teise korruse aknal olnud Ivari naise poole, lõi kulpi ning laulis sirge seljaga soravalt ära Nõukogude Liidu hümni esimese salmi ja refrääni,» meenutas naabrinaine.

Lõpuks hakkas ta maja uksele prõmmima.

Et Ivar keeldus üha ägestuvale võõrale ust avamast, rabas too auto pagasiruumist ühte kätte vahukustuti ja teise apteegikarbi ning hakkas nendega vastu maja välisust taguma. Kuna sellestki polnud abi, üritas mees sisse murda ukse kõrval olevast suurest aknast. Esialgu püüdis ta seda jalaga puruks lüüa, ent see ei õnnestunud.

Korralik pereisa

Kui sündmuste algusest oli möödas juba kolmveerand tundi, rabas mees viimaks maja eest maast suure paekivi, heitis selle elutoa aknasse ja ronis purustatud klaaside vahelt majja sisse. «Seejärel toimus kõik välkkiirelt. Majast kostis lärmi ja Ivari naine kutsus kedagi appi,» rääkis naaber. «Minu mees haaras labida, kuid siis oli näha juba politsei vilkurite tulesid. Lõpuks!»

Põhja ringkonnaprokuröri Hinge Brandi sõnul tekkinud Alekseil majas Ivariga rüselus. Järsku märkas võõras aga elutoa põrandal laste mänguasju, soigus midagi lastest ja hakkas teisele korrusele tormama.

Seepeale haaranud Ivar kööginoa ja andis sissemurdjale kolm hoopi, mistõttu mees hiljem haiglas suri. «Veel on vara lõplikult öelda, kas see oli hädakaitse ja kui oli, siis kas pereisa ületas selle piire või ei,» selgitas Brand eile Postimehele.

Ühes tuntud elektrifirmas juhtival kohal töötavat Ivarit, kelle vahi alla võtmist prokurör siiski vajalikuks ei pidanud, kirjeldab naabrinaine kui äärmiselt toredat, vaoshoitud ja kaalutlevat pereisa.

Hädakaitse

• Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

• Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

• Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Allikas: karistusseadustik

-----------------------------------------------------------------------------------

Miks jõudis politsei sündmuskohale viivitusega?

Tarmo Miilits , korrakaitseosakonna politseidirektor:

Põhja prefektuuri juhtimiskeskusesse laekus esimene nimetatud juhtumiga seotud kõne kell 00.36, mil majaomanik teatas, et tema autot, mis seisab maja ees, lõhub keegi võõras meesterahvas. 00.40 helistas sama isik uuesti ning küsis, kas patrull on saadetud ning lisas, et meesterahvas hakkab majja tungima. Selle hetkeni polnud mingit alust arvata, et tegemist võiks olla kriitilise väljakutsega, millega kaasneb oht inimese elule.

Kell 01.06, kolmanda kõne ajal ühendas juhtimiskeskus helistaja politseipatrulliga, helistaja juhiste järgi jõudis patrull kohale 14 minutiga, kell 01.20. Viivitus tulenes asjaolust, et elamurajoonis puuduvad tänavasildid, hoonestus on ühetaoline ning öisel ajal on seal tõesti raske orienteeruda.

Politsei töötab praegu oma võimete piiril ning Põhja prefektuuri isikkoosseisust on täitmata 271 ametikohta. Sellest tulenevalt on ühes vahetuses töötavate patrullide arv piiratud.

Juhtimiskeskus suunab politseipatrullid sündmuskohtadele väljakutsete prioriteetsuse järgi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.61