Viie aasta pärast saab New York taas maailma kõrgeima pilvelõhkuja kodulinnaks. «Taas kord hakkab maailma kõrgeim hoone seisma Manhattani allosas,» ütles üleeile, Ühendriikide iseseisvuspäeval toimunud tseremoonial linnapea Michael Bloomberg. 20-tonnisel poleeritud graniidimürakal, mis uue kaubanduskeskuse kompleksi keskel asuva Vabadustorni nurgakivina tänavapinnast sügaval allpool olevas ehitusaugus paika pandi, seisab graveering, mis kuulutab Ameerika otsusekindlust – «Vabadusvaim on vankumatu».Uus torn ise hakkab olema 541 meetri kõrgune. USAs kasutusel olevas mõõtsüsteemis on see 1776 jalga, märkides sümboolselt aastaarvu, mil Ühendriikide iseseisvus välja kuulutati. Haua kohale basseinid See pole küll veel selge, milline kompleks täpselt välja nägema hakkab, sest projekti detailide ümber käivad seni vaidlused. Lõplikult on aga otsustatud, et terroris hävinud pilvelõhkujate asukohti, mis on hauaks 2749 inimesele, hoonetega ei kaeta, sinna tulevad praeguste kavade kohaselt kaks suurt ilubasseini, kust hakkavad peegelduma keskuse kõrgemate korruste rippaiad. Kompleksi ehitustööd lähevad oletatavalt maksma 1,3 miljardit dollarit. Nurgakivitseremoonia just 4. juulile kavandanud New Yorgi osariigi kuberneri George Pataki sõnul kinnitavad uue kaubanduskeskuse ehitustööd, et terroristid, kes New Yorki ründasid, alahindasid selle linna tugevust ning Ühendriikide otsusekindlust. Kuigi maailma kõige kallimaks krundiks nimetatud tühermaa vajab taas täitmist, on osa terroris hukkunute perekondi endiselt seisukohal, et otsuseid hiigelhaua hoonestamise kohta on langetatud liiga kiiresti, suuresti majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Tuline arvamustevahetus uue kaubanduskeskuse üle, mis on kestnud New Yorgis terroripäevast alates ning milles kõlanud arvamustega on linnavõimud ja kinnisvaraarendajad pidanud korduvalt arvestama (rahva rahulolematuse tõttu kukkus esimene projektikonkurss läbi) jätkus ka õhtul, kui kolleegidega Manhattani ida jõe servas ilutulestikku vaatasime. Kui jutt hommikusele tseremooniale läks, sekkusid sellesse ka mitmed meie kõrval seisnud. Osa leidis, et hukkunute perekonnad, kes on juba saanud tragöödia eest kompensatsiooni ning kelle seisukohtadega on igal võimalikul juhul püütud arvestada, on oma viimase sõna õiguse nõutamisega minemas liiga kaugele. Professionaalsed leinajad «11. september 2001 oli kohutav, kuid elu peab edasi minema ning õigus otsustada, milline New York hakkab välja nägema, ei peaks küll nende ainuomandiks saama,» ütles keskealine härrasmees. «Kahju, et perekonnad, kellele me niivõrd siiralt kaasa elasime, on omale võtnud professionaalsete leinajate ja poliitika suunajate rolli.» Mehe kõrval seisnud vanem perekond raputas pead: meil ei ole õigust neid peresid arvustada, sest me ei tea nende valu suurust ning las neil olla siis vähemalt võimalus otsustada, kuidas nende kadunud liikmeid kõige väärikamalt mälestada. Soov kaubanduskeskust varasemast veelgi kõrgemaks muuta näitab ehk ka seda, et toimunust ei ole mingisuguseid õppetunde saadud ja New Yorki kerkiv uus torn hakkab olema USA vaenlastele uueks sihtmärgiks. |