Õiguskantsleri kantselei avaldas kogumiku «15 kaasust» 26.03.2008 21:24 ETV24
Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta ja õiguskantsleri
kantselei 70. aasta tähistamiseks avaldas õiguskantsleri kantselei kogumiku
pealkirjaga «15 kaasust». |
| |
|
 |
Endine õiguskantsler Allar Jõks. Foto: Toomas Huik |
 |
|
|
|
Kogumikus on kahe esimese õiguskantsleri Eerik-Juhan
Truuvälja ja Allar Jõksi viieteistkümne aasta töö olulisemad kaasused, mis
jutustavad tolleaegse Eesti õigusliku mõtte arenguloo, vahendas ETV24
«Aktuaalset kaamerat».
Kogumiku eessõnas küsib eelmine õiguskantsler
Allar Jõks: miks peaks õiguskantsler tegelema selliste demokraatia
üldküsimustega nagu ausad valimised, erakonna rahastamise läbipaistvus,
sõnavabaduse tagamine ja kodanikuühiskonna tugevdamine? Vastuseks kirjutab Jõks,
et riik, kus toimuvad ausad valimised, kus osalusdemokraatia on arenenud ja
poliitilise kultuuri kiht on paksem kui paber, millele põhiseadus on trükitud,
suudab paremini tagada ka põhiõigusi ja vabadusi.
«Siin on valitud
kaasused, mis iseloomustavad demokraatia arengu vaevu, sünnivalusid,» rääkis
Jõks. «Selleks on siin riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete
nõukogudesse, siin on valimisliidud, siin on erakonna rahastamine.»
Kogumik algab Narva ja Sillamäe referendumitega aastast 1993, mil küsiti
kohalikult rahvalt, kas nad sooviks, et Narval ja Sillamäel oleks Eesti
Vabariigi koosseisus rahvuslik-territoriaalse autonoomia staatus. Toonane
õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli algatas menetluse ja selle tulemusena
kuulutas riigikohus mõlemad referendumid kehtetuks.
Veel käsitleb
kogumik kaasusi, mis puudutavad näiteks toimetuleku- ehk vaesuspiiri, arstiabi
ravikindlustamata isikule, avalikke koosolekuid ja muud. Kogumiku viimane kaasus
puudutab erakondade rahastamist ja riigikohtu otsust selle kohta veel pole.
Allar Jõks ütles, et kohtuotsus erakondade rahastamisloole punkti ei pane.
«Selleks peab olema pidev tahe erakondade rahastamise asju läbipaistvalt
korraldada,» rääkis Jõks. «Siin ei ole võimalik öelda ühel hetkel, et nüüd on
kõik. See on tegelikult igapäevane tegevus - nagu demokraatia ehitamine. Me ei
või ühelgi hetkel jääda seisma, mõeldes, et nüüd on riik valmis.»
Kogumiku üks oluline mõte ongi hoida Eestit juba tehtud vigu kordamast.
|
|
|
|
|