Iraagi sõda tähistas hiljuti kaht kurba aastapäeva: möödus viis aastat selle
algusest 2003. aastal ning surma sai 4000. Ameerika Ühendriikide sõdur. Mõlemad
näitavad küll osaliselt, kuid siiski selgelt konflikti ulatust ja tõsidust.
Eestlasi on seal seni hukkunud kaks.
Riigis viimastel nädalatel taas
puhkenud vägivald ja rahutused on viinud sinnani, et vahepeal üsna rahulikuks
kuulutatud piirkond on taas ohtlik ning valitsusvägede ees seisab karm katsumus
võitluses mässuliste vaimulikega. Ametlikult küll vaid analüüsikeskuse Jane's
Information Group sõnul maailma ohtlike piirkondade nimekirjas 22. kohal olev
Iraak on reaalselt siiski kaugel stabiilsusest, mis lubaks võõrväed kohe välja
tuua ja õitsvat elu ehitama hakata.
Iraagi tulevik sõltub paljuski
sellest, kes võidab üheks selle aasta poliitiliseks peateemaks kujunevad
Ameerika Ühendriikide presidendivalimised. Vabariiklaste kandidaadi John McCaini
lubadus edasi jääda ning demokraatide kinnitused, et sõda oli viga, erinevad
üksteisest kardinaalselt. Samal ajal ootab NATO lisavägesid ka ohtlikkuselt
esikolmikusse kuuluvasse Afganistani, kuigi kaugeltki mitte vaid USA-lt.
Kergeid valikuid ei ole, ei USA-l, liitlastel ega NATO-l. |
