| Keskerakondlasest rahvasaadik Kalev Kallo juhtis justiitsminister Langi tähelepanu süütuse presumptsioonile ja selle kindlustamisele. «Aeg-ajalt ikka tuleb ilmsiks, kus politsei teeb suure etenduse kellegagi ja hiljem midagi ei juhtu,» ütles Kallo. «Ega prokuratuurgi siin päris puhas süüst ei ole. Muserdatakse inimesi ja hiljem nagu süüdlasi ei olegi.» Rahvasaadik küsis, kas ministeeriumil on kavas midagi ette võtta, et taolised ilmingud ja kodanike suhtes käitumised väheneksid. «Süüdi ollakse alles siis, kui on süüdi mõistetud, aga mitte ei löödaks enne risti, kui ei ole veel vastavat otsust,» sõnas Kallo. Oma vastuses teatas minister, et on opositsiooniparteisse kuuluva riigikogu liikmega 100 protsenti nõus ja lubas jälgida, et õiguskaitseorganid ei oleks süüdi kriminaalmenetluse andmete ebaseaduslikus lekitamises. «Edevuse laat, mille tulemuseks on isikute õiguste kahjustamine ja ka selle sama kriminaalmenetluse kahjustamine, millest nii värvikalt me võime lugeda nii ajalehtedest kui ka politseisaadetest näha - see olukord tuleb lõpetada. Ja me kindlasti jälgime seda,» ütles Rein Lang. Riigikogu rahvaliitlasest liige Karel Rüütli tundis muret, et mõnikord alustatakse kriminaalasju liiga kergelt, et hiljem aluse puudumisel lõpetada. Teda häiris, et vahel mõistetakse läbi meedia inimene süüdi. «On teatavad asjad, mida saabki kontrollida üksnes ainult kriminaalmenetluse käigus,» vastas minister Lang.
«Kui puudub alus kellegi kriminaalvastutusele võtmiseks, siis
kriminaalmenetlus ka lõpetatakse nii, nagu menetlusseadustik ette näeb.» Ministri sõnul on probleem selles, et teatavad ametnikud ja isikud kirjeldavad taolisi lõpliku otsuseta menetlusi väga värvikalt avalikkuse ees. «Isikute põhiõigused, seal hulgas õigus aule ja väärikusele, on täpselt samasugune põhiseaduslik väärtus, nagu õigus sõnavabadusele,» ütles Lang. «Minu arvates süütuse presumptsioon peab kehtima ka juriidiliselt.» Toimetas Kirill Teiter, Postimees.ee |
