Foto: Egert Kamenik

Eesti suhtub Euroopa Liidu energiamajandust muutvasse energia- ja kliimapaketti soosivalt, kuid palub sisse viia teatud muudatused.

Nii näiteks on majandusministeeriumi hinnangul hädavajalik kaitsta oma turgu odava Vene elektri eest, millele CO2 kvoodi ostmise kohustus ei laiene, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».

«Selleks, et importida Venemaalt elektrit, peab olema neil heitmekvoot, mis vastab selle elektri tootmiseks kuluvale CO2-le. Meie ettepanek on see, et see CO2 kvoodi kogus arvutataks kivisöe baasilt toodetava elektri alusel,» rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.

Eesti kavatseb Euroopa Liidu energeetikanõukogus seista selle eest, et energiajulgeoleku tagamiseks antaks osaliselt kvooti ka elektritootjatele. See peaks säilitama väikeses mahus põlevkivielektri toomise. Kliimapakett praegusel kujul muudaks investeeringud Narva elektrijaamade uutesse plokkidesse majanduslikult mõttetuks.
«Praeguse direktiivi eelnõu järgi tähendaks see väga olulist elektrihinnatõusu põlevkivielektrijaamades ja sisuliselt neid elektrijaamade edasisi moderniseerimisi enam ei tehtaks,» ütles Kisel. «Kui aga riik soovib, et need elektrijaamad ka pikas perspektiivis töötaks, peab riik tagama ka nende investeeringute tegemise, sõltumata sellest, kas nad on majanduslikult otstarbekad või mitte.»

Eesti Energia finantsjuht on veendunud, et suurem osa Eesti elektrist tuleb ka viie aasta pärast jätkuvalt Narva jaamadest.

Eesti esitab oma seisukohad uue kliimapaketi suhtes neljapäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu ministrite energeetikanõukogu istungil.