Mille poolest need valimised teie jaoks varasematest erinevad?

VIIMASED KOMMENTAARID Ninasarvik Edgaril on väga paks  nahk, see on juba  välimusest näha... TRND Õnn saabuks veel varem  näiteks siis kui  seltsimees Savisaar  läheks ära,kohe  tõsiselt ja päriseks. Teised kommentaarid

Need on minu jaoks juba 12. valimised. Iga kord räägitakse enne valimisi, et need on kõige teravamad ja räpasemad, just nagu läheks eelmised valimised meelest ära. Kõik valimised on isemoodi. Aga samal ajal – mida rohkem valimisi selja taga, seda sarnasemaks nad muutuvad.

Neid valimisi küll teravuses süüdistada ei saa?

Juba pärast eelmisi valimisi panin tähele, et teravused hoitakse kampaaniajärgseks perioodiks, mil alustatakse koalitsiooni loomise läbirääkimisi.

Neil valimistel pole suurt kokkuleppimist pärast valimisi enam oodata, sest teil on ju Reformierakonnaga võimu jagamise kokkulepe taskus?

Reformierakond räägib, et meil on Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) kokkulepe taskus ja IRL räägib, et meil on Reformiga kokku lepitud. On selge, et kumbki pool ei võta juttu tõsiselt, kuna mõlemad pretendeerivad oma valijate silmis Keskerakonna põhilise oponendi tiitlile ja tahavad sellega valijaid üksteise tagant ära meelitada. Isamaa ütleb, et ärge hääletage Reformi poolt, sest nad on Keskerakonnaga juba kokku leppinud ja vastupidi.

Miks te peate olema peaminister kellegi teise valitsuses, à la peaminister Andrus Ansipi valitsuses. Miks te ise ei suuda peaministriks hakata?

Andrus Ansip on ikka ise peaminister ja üldiselt päris ilusasti selle tööga hakkama saanud, kui tema ümber ei tiirleks igasuguseid kahtlaseid figuure.

Nagu näiteks?

Ei ole mingi saladus, et Ansip otsustab sageli nii, nagu Rein Lang ütleb. Muidu oleks Ansipist võinud saada väga hea peaminister. Aga miks ma ise pole saanud peaministriks? Eks see sõltu ikka sellest, mida president otsustab. Ju on siis Kadriorust asjad paremini näha.

Pakkumine on ju ka teile tehtud.

Minule tehti pakkumine siis, kui oli täiesti selge, et ma pean sellest pakkumisest ära ütlema. Ja kui seda poleks teatud, siis võib-olla poleks pakkumist tehtudki.

Kas oleks õiglane, kui järgmine peaminister oleksite teie?

Ma ei arutaks seda küsimust. Valijate jaoks ei ole peamine küsimus see, kes moodustavad koalitsiooni. Valijate jaoks on tähtis, millised valikud Eesti ees seisavad ehk mis muutub, kui üks või teine valitsus tuleb.

Mis muutub näiteks, kui tuleb ainult vasakpoolne valitsus või ainult parempoolne valitsus?

Minu jaoks on nendel valimistel tähtis kõigi võimalike partneritega rääkida, kas Eesti jätkab rahvusliku majanduse ülesehitamist või algab järjekordne ettevõtete mahamüümise laine. Reformierakond on ühes valitsuses aidanud raudtee riigile tagasi osta, aga me ei unusta, et teises valitsuses aitas ta raudteed müüa.

Teine küsimus meie jaoks on see, kas jätkub suur väljaränne parema palga otsinguks või suudame Eestis pakkuda elamisväärset palka. Kolmas küsimus – kas munitsipaalelamu ehitus laieneb või mitte.

Oleme kaks korda valitsuses välja pakkunud projekti, kuidas elamuehitust noortele peredele ja sundüürnikele laiendada. Mõlemal korral on Reformierakond seda blokeerinud. Tahame teada, mis edasi saab, sest peame munitsipaalehituse laiendamist õigeks. Ja veel – kas me ikka peame õnne ootama 15 aastat või on Reformierakond nõus palju varem seda inimestele tooma.

Valijatel on ka õigus teada, kas Edgar Savisaar läheb Tallinna linnapeaks nagu kohalike omavalitsuste valimiste järel lubasite?

Valijat huvitab üsna vähe, kes millisel kohal on. Valijat huvitab rohkem see, kas tema huve kaitstakse või mitte. Kui valija vaatab mulle otsa, siis ei mõtle ta, kas olen minister või linnapea või jään Hundisilma talu peremeheks. Valija mõtleb, kas olen tema huve kaitsnud ja kas teen seda ka edaspidi.

Teie käest on võimatu ei või jah vastust saada.

Jah- või ei-vastuseid annavad väga primitiivsed inimesed. Maailm ei ole mustvalge. Suhtuksin väga ettevaatlikult inimestesse, kes annavad ainult jah- või ei-vastuseid.

Tulles praeguse valitsuse juurde – Reformierakonnaga sobib koostöö ju hästi?

Ühes intervjuus nimetas Ivari Padar meie valitsust plastiliinivalitsuseks. Mõtlesin, et mis selles siis halba on? See näitab, et oleme paindlikud ja kui vaidleme – muuseas, vaidlused on väga tõsised, need pole teeseldud –, siis päeva lõpuks püüame ikka kokku leppida.

Kas leiate, et Reformierakond on alati valmis oma maailmavaate võimu vastu vahetama?

Nad on võimupartei ja see on väga mugav positsioon. Kui oled võimul, siis on sul palju toetajaid ja kõik on hästi. Risk on aga see, et kui ühel hetkel ei ole enam võimul, siis võid sa toetajad kiiresti kaotada.

Reformierakond on palju muutunud. Kindlasti ei ole nad praegu enam äärmuslik parempoolne partei nagu oma tegevuse algperioodil. Nad ei vaidle enam selle üle, kas põllumajandusele tohib toetusi anda. Nad ei vaidle enam, kas laevandust võib toetada.

Kui omal ajal taheti postiturg täiesti avada, hoolimata sellest, et tagajärjena oleks postiteenuse kättesaadavus maapiirkonnas halvenenud, siis nüüd nad enam selle üle ei vaidle.

Reformierakonna kampaania sarnaneb kohati Keskerakonna omaga. Kas see üllatab?

Kui vaatasin Tallinna tänavatel nende plakateid, mis lubasid rohkem palka ja paremat pensioni, siis ei uskunud ma oma silmi. Aga mis mul saaks selle vastu olla? Tere tulemast meie paati! Ja kui nad on rääkinud, et on olnud 11 aastat õigel teel ja nüüd mõistnud, et Keskerakonna positsioonid on ikka õigemad ja tulevad meiega kaasa, siis saan seda ainult tunnustada. Tahaks väga loota, et tegemist pole vaid valimiseelse trikiga.

Kui tavaliselt on Keskerakond enne valimisi olnud peksukoti rollis, siis nüüd on Rahvaliidul enne valimisi skandaalidesaba taga. Kas olete teineteisest kaugenenud?

Me teeme head koostööd ja optimistina usun, et Rahvaliit saab parlamenti sisse. Meie koostööleping on jõus ja oleme nõus seda jätkama.

Aga kui Rahvaliit jääks võimust kõrvale ja hääbuks, siis oleks Keskerakonnal hea võimalus nad n-ö alla neelata?

Me ei taha kedagi alla neelata. Oleme niigi Eesti suurim partei. Meil ei ole väikeste parteide kompleksi, kes tahavad kellegagi pidevalt ühineda. Saame endaga hakkama ja usun, et Rahvaliit ka.

Kuidas valitsuse tööd hinnata? Kas tuldi toime või jäädi toppama Ansipi lemmiklausesse «majanduses läheb erakordselt hästi»?

Kui silmas pidada majanduskasvu näitajaid, siis muidugi on hästi. Majanduse põhiprobleem on praegu ülelaenamine. Sama tähtis kui see, et meil on rikas riik, on ka see, et rikkus jõuaks inimeseni. Meie soovime, et inimesed saaks osa riigi rikkusest.

Jah, lubate 25 000 krooni keskmiseks palgaks, pensionitõusu sel aastal 3800 kroonile, sünnitoetuse kasvu 5000 kroonilt 10 000 kroonile. Riigi rahakott saab niimoodi kiiresti tühjaks.

Ei, ma ei arva seda. Kui meil jäi selle aasta riigieelarve tegemisel kasutamata 1,5 miljardit krooni, siis see tähendabki, et meil tõepoolest on raha ja oleme rikas riik. Pole tõsiselt võetavaid argumente palgareformi vastu, selle vajadus on aga silmaga nähtav.

Meil ei ole muud valikut – me kas maksame inimestele inimväärset palka või väljaränne laieneb veelgi. Öeldakse, et palgareformiga kaasneb suur inflatsioon, mis pole tõsi. Selleks reformiks on tarvis iga aasta täiendavalt käibesse lasta kaks miljardit krooni. Samal ajal lasevad pangad igal aastal laenudena käibesse 30 miljardit krooni.

Kui 30 miljardit ei tekita täiendavat inflatsiooni, siis miks arvate, et kaks miljardit seda teevad? Pole vastuargumente, vaid lihtsalt valijate hirmutamine.

Kui juba rahast räägime...

Räägime rahast! Palgareform ongi ju rahaküsimus ja meile on ka seda ette heidetud ning öeldud, et õnn ei ole rahas. Ütlen, et õnn ei ole rahas vaid nende jaoks, kellel on väga palju raha. Eesti inimesed ei ole nõnda rikkad, et nii öelda.

Aga räägime Keskerakonna rahast. Aprillis teatate ilmselt, et kampaania maksis 25 miljonit krooni, kuigi ainuüksi näiteks erakanalis pool tundi saateaega maksab vähemalt 200 000 krooni. Asjatundjate hinnangul maksab teie kampaania kümneid miljoneid. Millega rahastajaid võlute?

Me ise arvestasime, et kampaania läheb maksma 20,5 miljonit krooni. Tegelik kulu kujuneb ilmselt suuremaks. Ükski partei ei tee lõplikku eelarvet valmis enne valimisi. Kulu suurus sõltub sellest, milline on valimiskampaania üldine kulutuste nivoo.

Kui keegi paneb kampaaniasse märksa suuremaid summasid kui sina, siis on sul valida, kas mõtled välja täiendavaid klippe, kohtumisi või muid kampaaniaelemente, või paned pillid kotti ja ütled, et rohkemaks jõudu pole.

Aga näiteks sotsidel ei ole eriti kusagilt lisamiljoneid juurde võtta. Teil on aga miljoneid alati varuks.

Kõik on teinud päris kalleid kampaaniaid. Isegi rohelised, kes ütlesid, et nad kampaaniat ei tee, aga valijatele saadetavad kirjad on trükitud vaat et kõige kallimale paberile.

Kuidas valimiste uustulnukal roheliste parteil läheb?

Olen nende suhtes optimist. Usun, et pärast valimisi on Mart Laaril ja Isamaaliidul kõige rohkem võimalusi just rohelistega koostööd teha, aga ma ei heida neile seda kindlasti ette.

Rääkides uutest tegijatest, on neid ka Keskerakonna hulgas. Väidetavalt on skulptor Tauno Kangro lähedastele sõpradele öelnud, et kui oma asjad – Kalevipoja kuju ja vanalinna korteri mure – tänu erakonnale korda saab, siis astub ta välja ja räägib, mida selleks kõik teha tuli. Peeter Võsa kahtlustatakse pikaajalises Keskerakonna telgitaguste tutvustamise eksperimendis. Kas kardate võimalikke reetureid?

Mõlemad mehed on Keskerakonna heaks juba nii palju teinud ja olen neile sügavalt tänulik. Nad on andnud palju ideid, tulnud ise erakonna ideedega kaasa. Mina ei ole kahtlustav inimene ja ma ei suhtu tõsiselt kuulujuttudesse.

Olen Peeter Võsaga mitmel rahvakoosolekul koos olnud ja ta oskab näha inimestes seda, mis nii mõnelegi saadikukandidaadile jääb märkamatuks või mida ei taheta märgata. Usun, et ta sobib Keskerakonda.

Üldisemalt – mis on Eestis reeturist poliitiku palk?

Muidugi on niisuguseid inimesi, kes vahetavad poliitilised veendumused millegi muu, momendil sobivama vastu. Aga palk on unustus. Ma ei tea ühtegi inimest poliitikas, kes oma erakonda või sõpruskonda müües oleks saanud sellest pikaajalist kasu teenida.

Poliitikud on hakanud aru saama, et rohkem õnnestub võita lojaalsuse, mitte kellegi mahamüümisega. Aga minu meelest pole reetmine Eesti poliitikas probleemiks. Pigem on läinud teravamaks poliitiline konkurents parteide sees ja see on normaalne asjade käik.

Mis on Eesti suurim eesmärk järgmise kümne aasta jooksul?

Et Eesti inimesed oleks kümne aasta pärast oma riigi ja valitsusega veel rohkem rahul kui praegu.

Leiate, et Eesti on lõhestunud või klapime päris hästi kokku?

Kahe Eesti probleem ei ole kuhugi kadunud, aga seda on suudetud leevendada, sest inimesed on taas üksteise suhtes tolerantsemad ja solidaarsustunne hakkab jälle tagasi tulema.

Kuidas teie tervis on?

Missugust vastust te soovite?

Ausat.

Kui ausalt vastata, siis

56 eluaasta kohta olen valimiskampaanias päris hästi vastu pidanud, eks ole?

Täiesti nõus. Aga juba tervise huvides on teil tarvis võita, sest on teada, et kaotusi talute te kehvasti?

Olen nii võite kui ka kaotusi piisavalt vastu võtnud ja minu talumisvõime on kõrge. Mul on paks nahk. Kinnitan oma valijatele – kõik elab üle. Rohkem paksu nahka soovin aga oma poliitilistele kolleegidele. Neil läheb seda vaja.

-------------------------------------------------------

Milline on olnud pööraseim kuulujutt teie kohta?

Kõige pöörasem kuulujutt Keskerakonna kohta on, et Keskerakond soovivat salaja makse tõsta.

Milline alatu vale! Astmeline tulumaks, mille eest seisab Keskerakond, hoopis langetab suurema osa Eesti elanike maksukoormat. Rohkem maksma hakkavad need, kes teenivad vähemalt riigikogu liikme palka.

Olen kuulnud, et kuulujuttu levitavad reformierakondlased – jäägu see nende südametunnistusele!

Milline on olnud Eesti taasiseseisvumisaja suurim poliitiline ämber üldse?

Suurim ämber on olnud parempoolne ainult turujõududele lootev poliitika, mida on aetud aastaid ja aastaid ning alles viimasel ajal on see muutunud.

Selle poliitika tulemus on meie madal sündimus, kõrge suremus, meeste keskmise eluea langus ning paljud teised hädad.

Ma loodan, et sellest on nüüdseks õpitud ja keegi ei proovi enam tõestada, et valdkonnad, nagu tervishoid, haridus ja infrastruktuurid, tuleks jätta vaid turujõudude kätte.

Eestist peab saama hoolivam ühiskond, kus palju enam mõeldakse inimestele.

Milline on olnud teie üllatavaim kohtumine/seik valija(te)ga?

Ma olen viimastel kuudel sõitnud terve Eestimaa risti-põiki läbi. Mis kõigil neil kohtumistel ikka ja jälle üllatab, on osavõtjate suur arv. Minu kohtumistel on ikka olnud rahvast, kuid need valimised on erilised. 700-kohalised saalid on täis, nii et rohkem ei mahu!

Ja inimesed on aktiivsed, küsivad palju ning avaldavad oma arvamust. Need kohtumised on andnud palju jõudu ja usku.

Ma tõesti arvan, et 4. märtsil on meil võimalik anda Eesti arengule hoopis uus hoog. Rahvas usub, et me võiksime oma elukorraldusega palju paremini hakkama saada. Keskerakond on selleks väljakutseks valmis!