«Vähemalt üks tund nädalas võiks koolilastel olla võimalus tutvuda müütidega, mis moodustavad kristliku usutunnistuse aluse, selle põhikoe,» sõnas rektor Aaviksoo eile sihtasutuse Domus Dorpatensis korraldatud religiooniõpetuse seminaril. Ta lisas, et tal on kogu elu kahju olnud, et tema enda haridusse ei ole kuulunud usuõpetust ega isegi mitte kunstiajalugu.

«Euroopa linnades käies tunnen end seetõttu ühest silmast pimeda ja ühest kõrvast kurdina, sest ma ei suuda täielikult mõista erinevate kunstiteoste loojate sõnumeid,» nentis Aaviksoo. Tema sõnul on ainuüksi Arvo Pärdi muusika mõistmine piisavaks põhjuseks, et leida aega ja kohta usuõpetusele.

Teistsugused väärtused

Rektor mainis, et kui tema vanaema manitses teda «ristiinimese kombel käituma», ei pidanud vanaema silmas lapselapse kasvatamist kirikukoguduse liikmeks, vaid lihtsalt heaks inimeseks. Aaviksoo hoiatas, et kui laps ei saa usualast teavet kodust ega koolist, saab ta seda kusagilt mujalt, kuid see ei pruugi lõppkokkuvõttes rahuldada kedagi.

TÜ õppeprorektor professor Tõnu Lehtsaar tunnistas samal seminaril, et kui suur osa meie avalikust sõnast toonitab vajadust olla edukas, siis religiooniõpetus kõneleb ka teistsuguse maailma võimalikkusest ja see on suur väärtus.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldkeskhariduse talituse peaekspert Liilia Oberg nentis, et praegu õpetatakse usuõpetust erineva nimetuse all Eesti 628 üldhariduskoolist 38s.

Usuõpetus on lõimitud teistesse õppeainetesse, valikainetest on populaarsed hoopis arvutiõpetus ja majandusõpetus.

Oberg märkis, et riigieksamite tulemusi tähtsustav haridussüsteem pärsib praegu valikainete ringi laienemist, kuna valikainetele mõeldud mahtu kasutatakse kohustuslike õppeainete õpetamiseks.

Pärsitud valikud

«Riigieksamitest on tehtud eesmärk omaette, see pärsib õpilase valikuid ja õpetajate loovat lähenemist,» sõnas haridusministeeriumi esindaja.

Akadeemik Jaan Einasto sõnastas teaduse ja religiooni tänapäevased piirialad. Tema sõnul puudutavad need küsimusi selle kohta, mis oli enne Universumi algust (nn Suurt Pauku), mis asub meile tajutava maailma taga, kas elu on ise tekkinud või loodud ning kas elusolendeis on kõik seletatav füüsika ja keemiaga või on neil olemas ka hing.

Einasto nentis, et lõplikku vastust neile küsimustele pole veel leitud. Teadlane märkis, et füüsika, keemia ja bioloogia saavutustega on loodud relvad, mis ohustavad inimese ja võib-olla isegi kogu elu eksistentsi. Selle ohu tasakaalustamiseks on tema sõnul vaja tähelepanu pöörata eetilistele ja moraalsetele väärtustele, milles on suur roll religioonil.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5