Sloveenia suutlikkus sellest aastast eurole üle minna paneb lausuma tunnustussõnu, ometi on selge, et Sloveenia ja Eesti ei ole ühemunakaksikud ja seega ei saa Eestile Sloveeniat ühemõtteliselt eeskujuks tuua ning Eesti valitsusele ja Eesti Pangale Sloveeniat pidevalt nina alla hõõruda. Esiteks on Sloveenia riik rohkem osaline majanduselus kui Eesti. Eesti üks n-ö probleeme eurole üleminekul ongi riigi liiga väikene seotus majandusega ja vähene võime majandusprotsesse soovitud suunas pöörata. Teiseks aga suutsid sloveenid end eurole üleminekuks kõvasti ette valmistada. Siin võib teha etteheiteid Eestile, kus eurole üleminek polnud elu ja surma küsimus, pealegi ei valitsenud Eesti poliitilises eliidis euro suhtes sugugi üksmeel. Samas ei ole Eesti majandusega midagi katastroofilist juhtunud, otse vastupidi: majanduskasv on üle 11 protsendi aastas. Küll on aga selge, et sloveenid on oma saavutuse üle uhked kuuluvad nad ju nüüd ka otsustajate klubisse. See ongi vahest suurim õppetund Eestile.
|
